Tartus elav Andres tellis kontoritarvetele ja tehnikale spetsialiseerunud internetipoest „Technikfest GmbH“ (www.technikfest.eu) sülearvuti X150 koos opsüsteemiga WW-101, tarkvarapaketiga ABC ning erinevate arvutimängudega. Internetipood oli inglisekeelne ning sisaldas teavitust „Kaupa tarnitakse kõikidesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.“ Andres tasus ostu eest 1120 EUR krediitkaardiga (kogusummast moodustas 1100 EUR ostuhind ja 20 EUR saatekulud) ja arvuti saadeti kulleriga Andresele koju.
Kahe nädala pärast ilmnes, et arvutisse installeeritud tarkvarapaketis sisalduv tekstiredaktor ei töötanud korralikult: faili salvestamise funktsioon kord töötas ja kord mitte. Pärast seda, kui Andres oli kaotanud järjekordse osa oma reisipäevikust, sai tema mõõt täis ja ta saatis Technikfestile e-meili, kus kirjeldas oma muret ja nõudis uue ja korralikult töötava tarkvara installeerimist. Technikfesti esindaja aga viitas oma tüüptingimustele, väitis, et neil puudub võimalus Andrest aidata ning soovitas pöörduda otse tarkvara tootja YY poole.
Tõepoolest, Technikfesti tüüptingimused sätestasid mh järgmist:
2.1. Müüja ei vastuta arvutisse paigaldatud tarkvara eest. Kõik tarkvaraga seonduvad reklamatsioonid tuleb esitada tarkvara tootjale YY.
- Müüjal on õigus toodete omadusi ja/või hindu igal ajal muuta, kusjuures vastavad muudatused jõustuvad müüja poolt muudetud toodete omaduste ja/või hindade veebilehel avaldamisega. Kui toodete omadused ja/või hinnad muutuvad pärast ostja poolt tellimuse kinnitamist, kuid enne ostja poolt toodete eest tasumist, kehtivad ostja suhtes siiski need toodete omadused ja hinnad, mis olid avaldatud müüja veebilehel ostja poolt tellimuse kinnitamise ajal.
- Kõik käesolevast lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Müncheni esimese astme kohtus ja Saksamaa õiguse kohaselt.
Alguses kavatses Andres kasutada arvutit lihtsalt mängimiseks, reisiblogi pidamiseks, sõpradega Facebookis suhtlemiseks ja vabal ajal tehtud fotode töötlemiseks. 2 kuu pärast ütles aga tema tööarvuti üles ja ta hakkas netipoest ostetud sülearvutit kasutama ka oma tööasjade ajamiseks (meilivahetus klientidega, tabelarvutused jms). Seda tegi ta kuu aega kuni sai töö juurde uue arvuti. Ka oma reisiblogi pidamiseks ja muudeks isiklikeks tegevusteks kasutas ta edaspidi tööarvutit.
7 kuud hiljem leidis Andres siiski, et olukord, kus ta ei saa oma isiklikku sülearvutit tekstitöötluseks kasutada, teda ei rahulda. Technikfest vastas aga ka tema järgmisele meilile samamoodi nagu esimesel korral ning lisaks väitis, et nüüd on nagunii juba igasugusteks kaebusteks liiga hilja. Seepeale saatis Andres Technikfestile taganemisavalduse ja nõudis kogu tasutud summa tagastamist. Taganemisavalduse kättesaamist Technikfest kinnitas, küll aga jäi enda juurde, et mingeid nõudeid Andresel tema vastu 7 kuud hiljem enam olla ei saa. Seejuures tugines ta oma tüüptingimuste punktile 9 järgmises sõnastuses:
- Toodete vastuvõtmisel kohustub ostja avama paki kulleri juuresolekul, tooted koheselt üle vaatama ning veenduma, et paki sisu vastab tellitule ja et toodetel ei ilmne puudusi. Kui ostja avastab, et tooted ei vasta lepingutingimustele (sh koguse ja/või omaduste osas), kohustub ostja selle fakti fikseerima kulleri juuresolekul (soovitavalt tegema fotod ilmnenud puudustest) ning sellest müüjale viivitamatult teada andma. Puudusega toodete edasine kasutamine on keelatud.
Andres pöördub Eesti Harjutuskohtu poole ja nõuab Technikfestilt ostuhinna 1100 EUR ning 20 EUR saatekulude hüvitamist. Sülearvuti on ta nõus Technikfestile tagasi saatma, kuid üksnes eeldusel, et tagasisaatmise kulud kannab Technikfest.
Technikfest keeldub igasugusest vastutusest, alternatiivselt aga oleks nõus taganemise korral tagastama üksnes osa ostusummast. Nimelt näeb tema tüüptingimuste p 13 ette, et
- „Taganemise korral tagastatakse ostjale ostuhind pärast seda, kui Technikfesti esindaja on kätte saanud ostetud eseme. Tagastatavast ostuhinnast arvatakse maha tasu ostetud eseme kasutamise eest ulatuses 2% ostuhinnast iga kasutatud kuu kohta. Postikulud tagastamisele ei kuulu.“
Järgmise alternatiivina leiab Technikfest, et tegelikult puudub Andrese ja tema vahel üldse igasugune lepinguline suhe, kuna internetipoes tellimuse esitamise ikoon oli tähistatud üksnes sõnaga „Order now“, mitte aga „Order with obligation to pay“. Sellisel kujul esitatud ikoon on Technicfesti juristi hinnangul aga vastuolus Euroopa Liidu tarbijakaitse regulatsiooniga ja kuna tegemist on ka eksitava reklaamiga, siis ei ole pooled tellimusega seotud ning sülearvuti tellimus tuleb tagasi täita alusetu rikastumise sätete järgi.