Seltsi põhikiri

MTÜ Eesti Harjutuskohtu Selts põhikiri
Kinnitatud Seltsi erakorralisel koosolekul 25.04.2003 ja registreeritud 11.11.2003

MTÜ Eesti Harjutuskohtu Selts
PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

1. Nimi
Mittetulundusühingu (edaspidi Ühing) nimi on: MITTETULUNDUSÜHING EESTI HARJUTUSKOHTU SELTS (ametlik lühend – EHKS).

2. Asukoht ja aadress
Ühingu asukoht on Tartu ja aadress Näituse tn. 20.

3. Eesmärgid
3.1. Ühingu asutamise eesmärkideks on:
3.1.1. juriidilist haridust omandavate üliõpilaste rakenduslik koolitamine ja nende praktiliste oskuste arendamine;
3.1.2. kontaktide loomine õigusteadust õpetavate kõrgkoolide vahel;
3.1.3. suhete edendamine tegevjuristide ja üliõpilaste vahel;
3.1.4. juriidilise kõrghariduse kvaliteedi tõstmine;
3.1.5. Eesti õiguskorra oluliste aspektidega tegelemine tulevikuperspektiive silmas pidades ning õigusteoreetiliste probleemide lahendamine.
3.2. Ühing tegutseb oma eesmärkide saavutamiseks kooskõlas põhikirjaga järgmistel tegevusaladel:
3.2.1. harjutuskohtu võistluste korraldamine;
3.2.2. kursuste ja seminaride korraldamine (kestvusega kuni 6 kuud);
3.2.3. tõlketööde teostamine;
3.2.4. kirjastustegevus;
3.2.5. artiklite, publikatsioonide jms produtseerimine ja avaldamine.
3.3. Eesti harjutuskohtu võistluste korralduslikku külge reguleerib asutamislepinguga kinnitatud harjutuskohtu reeglistik.

II LIIKMELISUS

4. Liikmete kategooriad
4.1. Ühingul on asutaja-, tegev-, vilistlas- ja auliikmed.
4.2. Asutajaliikmeteks, kellel on kõik Ühingu põhikirja loetletud õigused ja kohustused, on asutamislepinguga Ühingu asutanud isikud.
4.3. Ühingu tegevliikmeteks võivad olla juriidilist haridust omandavad või selle omandanud füüsilised isikud, kes on võistlejana võtnud osa Eesti Harjutuskohtu Seltsi korraldatud harjutuskohtuvõistluse suulisest voorust. Tegevliikmed võtavad aktiivselt osa ühingu tegevusest.
4.4. Ühingu auliikmeks võivad olla isikud, kellel on silmapaistvaid saavutusi õigusega seotud aladel (nt. teaduslik, pedagoogiline töö, kohtupraktika, õiguse rakendamine jne) ja kes on võtnud osa Eesti Harjutuskohtu võistluse korraldamisest.
4.5. Ühingu vilistlasliikmeteks arvatakse automaatselt Ühingu tegevliikmed, kelle tegevliikme staatus on kestnud kolm kalendriaastat Ühingu tegevliikmeks saamisest arvates, kui Ühingu tegevliige eelnevalt ei ole esitanud Ühingu juhatusele avaldust oma tegevliikme staatuse pikendamiseks, samuti muudel juhtudel Ühingu liikme avaldusel juhatuse otsusega.

5. Liikmeks vastuvõtmine
5.1. Tegevliikmeks saamiseks tuleb põhikirja nõuetele vastaval isikul esitada juhatusele kirjalik avaldus. Muude esitatavate dokumentide loetelu kehtestab juhatus.
5.2. Tegevliikmeks vastuvõtmise, tegevliikme staatuse pikendamise vastavalt käesoleva põhikirja punktile 4.5 ja auliikmeks nimetamise otsustab juhatus koosseisu häälteenamusega. Juhatuse liikmed ei pea eraldi ega kollektiivselt oma vastavat otsust motiveerima.
5.3. Juhatus otsustab vilistlasliikme ennistamise tegevliikme staatusesse vilistlasliikme avaldusel.

6. Ühingu liikmete õigused:
6.1. Liikmetel on õigus võtta osa Ühingu juhtimisest alljärgnevas korras ja tingimustel:
6.1.1. kõikidel Ühingu liikmetel on õigus osaleda Ühingu koosolekutel;
6.1.2. kõikidel Ühingu liikmetel on õigus esitada kandidaate juhatusse;
6.1.3. tegevliikmel on õigus valida ja olla valitud Ühingu juhatusse ja igal liikmel õigus olla valitud Ühingu juhatusse.
6.1.4. kõikidel Ühingu liikmetel on õigus esitada ettepanekuid ja arupärimisi Ühingu juhtorganitele;
6.1.5. kõikidel Ühingu liikmetel on õigus osaleda Ühingu poolt korraldatud üritustel;
6.1.6. kõikidel Ühingu liikmetel on õigus osaleda muul moel Ühingu tegevuses.

7. Ühingu liikmete kohustused
7.1. Kõikidel Ühingu liikmetel on kohustus:
7.1.1. tunnustada Ühingu põhikirja ning tegutseda vastavuses Ühingu eesmärkidega;
7.1.2. järgida Ühingu juhatuse korraldusi seoses Ühingu tegevusega;
7.1.3. tasuda sisseastumismaksu juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja tähtaegadel;
7.2. Asutajaliikmed kohustuvad tagama harjutuskohtute traditsiooni algatamise ja kinnistamise, Ühingu tegevuse järjepidevuse ja tõhususe.
7.3. Auliikmed ja vilistlasliikmed ei ole alaliselt kohustatud tasuma liikmemaksu.

8. Liikmestaatuse lõppemine

8.1. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele avalduse.
8.2. Juhatus otsustab liikme väljaarvamise omaalgatuslikult kui liige:
8.2.1. tegevliige ei ole tasunud liikmemaksu kahel järjestikusel aastal,
8.2.2. paneb toime kuriteo,
8.2.3. käitub vääritult.
8.3. Ühingu liikme kohustuste rikkumisel arvatakse liige Ühingust välja koosoleku otsusega juhatuse ettepanekul.
8.4. Ühingust väljaastumisel või väljaarvamise korral ei ole liikmel õigusi Ühingu varale.

III JUHTIMINE

9. Liikmete koosolek
9.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on tema liikmete koosolek. Koosolekud on korralised ja erakorralised. Koosolekud kutsub kokku juhatus.
9.2. Korraline koosolek kutsutakse kokku üks (1) kord aastas. Korralise koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse Ühingu liikmeid sidevahendite teel (post, faks, telefon, e-mail jms.) vähemalt seitse (7) päeva ette.
9.3. Ühingu erakorraline koosolek kutsutakse kokku juhatuse või vähemalt 1/10 asjast huvitatud liikmete põhjendatud nõudmisel ühe (1) nädala jooksul, nõudmise juhatusele esitamisest arvates.

10. Koosoleku pädevus
10.1. Koosoleku pädevusse kuulub:
10.1.1. põhikirja ja reeglistiku muutmine;
10.1.2. juhatuse liikmete valimine;
10.1.3. juhatuse või muu organiga tehingu tegemine või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
10.1.4. muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga teiste organite pädevusse määratud;

11. Koosoleku otsustusvõime
11.1. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa üle 25% Ühingu tegevliikmetest (25% +1).
11.2. Juhul kui kvooruminõue ei ole täidetud, kutsutakse kokku uus koosolek kahe (2) nädala jooksul. Teistkordne üldkoosolek on otsustusvõimeline vaatamata osalejate arvule.
11.3. Ühingu liige võib lihtkirjaliku volikirjaga volitada teist liiget teda üldkoosolekul esindama. Üks Ühingu liige võib esindada korraga vaid üht teist Ühingu liiget.

12. Koosoleku otsus
12.1. Otsused võetakse vastu 2/3 koosolekul osalenud tegevliikmete häälteenamusega ja otsus jõustub selle vastuvõtmisest.
12.2. Põhikirja ja reeglistiku muutmiseks ning juhatuse liikmete valimiseks on vajalik kohalviibivate tegevliikmete 2/3 poolthäälteenamus.
12.3. Juhatusel on õigus panna mõni küsimus otsustamisele ilma koosolekut kokku kutsumata seaduses sätestatud korras. Üldkoosoleku otsus loetakse vastu võetuks ilma koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu tegevliikmed.

13. Juhatus
13.1. Koosolekute vahelisel ajal juhib Ühingu tegevust juhatus, mille valib ja kutsub tagasi koosolek.
13.2. Juhatus lähtub oma tegevuses Mittetulundusühingute seadusest, Ühingu põhikirjast, liikmete koosoleku otsustest ja asutajaliikmete soovitustest.
13.3. Juhatus on vähemalt kolme- ja kõige rohkem viieliikmeline. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
13.4. Juhatus saab volitused liikmete koosolekult üheks (1) aastaks.
13.5. Juhatus võib vajadusel pidada koosolekuid Ühingu asukohast erinevas kohas.

14. Juhatuse pädevus
14.1. Juhatuse pädevuses on:
14.1.1. harjutuskohtu reeglistiku muutmise ettepanekute tegemine ning muudatusprojektide ettevalmistamine;
14.1.2. Ühingu liikmetele konkreetsete kohustuste määramine seoses Ühingu tegevusega;
14.1.3. harjutuskohtuvõistluse iga-aastane korraldamine ja tehniliste probleemide lahendamine;
14.1.4. igapäevase asjaajamise korraldamine;
14.1.5. Ühingu liikmeks saamise, tegevliikme staatuse pikendamise või taastamise ja Ühingust väljaastumise taotluste läbivaatamine;
14.1.6. Ühingu liikmete koosolekute kokkukutsumine.
14.1.7. kohustusi rikkunud liikme Ühingust väljaheitmiseks koosolekule ettepaneku tegemine;
14.2. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõigis õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
14.3. Juhatuse liikmed vastutavad liikmete koosoleku ja kolmandate isikute ees solidaarselt.
14.4. Põhimõtteliste Ühingu tegevust ja harjutuskohtuvõistluste korraldamist puudutavate küsimuste ja erimeelsuste lahendamisel pöördub juhatus arvamuse saamiseks asutajaliikmete poole, kes esitavad oma ühise seisukoha 1 kuu jooksul pöördumisest.

IV ÜHINGU VARA

15. Vara
15.1. Ühingu vara tekib:
15.1.1. annetustest ja sponsorlusest;
15.1.2. harjutuskohtu võistluse osavõtumaksudest;
15.1.3. tulust, mida võidakse saada ühingu väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või muu ühingu põhikirjalisest tegevusest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest;
15.1.4. iga-aastastest liikmemaksudest ja sisseastumismaksudest.

16. Raamatupidamine ja aruandlus
16.1. Juhatus korraldab Ühingu raamatupidamist vastavalt EV Raamatupidamise seadusele.
16.2. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ja esitab liikmete koosolekule kinnitamiseks.
16.3. Majandusaasta aruande kinnitab liikmete koosolek. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
16.4. Ühingu majandusaasta algus on 1.juuli ja lõpp 30.juuni.

17. Vara jaotus ja Ühingu lõpetamine
17.1. Ühing lõpetab oma tegevuse:
17.1.1. koosoleku otsuse alusel;
17.1.2. pankrotimenetluse algatamisel Ühingu vastu;
17.1.3. Ühingu liikmete arvu vähenemisel alla kahe liikme;
17.1.4. muul seaduses ettenähtud alusel.
17.2. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist läheb allesjäänud vara üldkoosoleku otsusega määratud Ühinguga samast või sarnast tegevust edendavale mittetulundusühingule või sihtasutusele eesmärgiga edendada õigushariduse huvides Ühingu põhikirjalisi eesmärke.