Registreeri

Võistluse reeglid

EESTI HARJUTUSKOHTU REEGLISTIK

Reeglistik on kinnitatud
13.oktoobri 2000.a. liikmete erakorralisel koosolekul.

Reeglistiku muudatused on kinnitatud
25. aprilli 2003.a. liikmete erakorralisel koosolekul;
15. detsembri 2004. a liikmete korralisel koosolekul;
18. novembri 2005. a liikmete korralisel koosolekul;
27. novembri 2015. a liikmete korralisel koosolekul;
20. septembri 2016. a. liikmete korralisel koosolekul;
05. detsembri 2017.a liikmete erakorralisel koosolekul;
21. augusti 2019.a liikmete korralisel koosolekul;
28. novembri 2021. a liikmete korralisel koosolekul;
20. novembri 2022. a liikmete erakorralisel koosolekul ja
05. detsembri 2024. a liikmete erakorralisel koosolekul.

Űldsätted

§ 1. Võistluse olemus ja eesmärk

Harjutuskohtu võistluse olemus seisneb kaasuse lahendamises üliõpilaste poolt ning oma lahenduskäigu ettekandmises selleks otstarbeks moodustatud ekspertidest koosneva kohtukoosseisu ees. Võistluse eesmärkideks on arendada üliõpilastes juriidilise analüüsi ja kollektiivse töö oskusi, pakkuda võimalust demonstreerida praktilisi teadmisi ning väidelda aktuaalsetel juriidilistel teemadel Eesti õiguskorra tulevikuperspektiive silmas pidades.

§ 2. Korraldamine

Võistlust korraldab igal aastal MTÜ Eesti Harjutuskohtu Seltsi (edaspidi “EHKS”) juhatus (edaspidi “Juhatus”) ning tegevliikmed. Juhatuse pädevus ning valimise ja tagasikutsumise kord on sätestatud põhikirjas. Juhatuse pädevust ja konkreetseid ülesandeid seoses võistluse korraldamisega reguleerib lisaks põhikirjale Eesti Harjutuskohtu võistluse reeglistik (edaspidi “Reeglistik”). Juhatuse ülesanne on iga-aastaste organisatsiooniliste ja tehniliste probleemide lahendamine, lähtudes Reeglistikust ja esilekerkivatest vajadustest. Juhatus koostab ajakava iga-aastaseks võistluseks, lahendab Reeglistiku kohaldamisel tekkinud probleeme ning vajadusel teeb EHKS-i üldkoosolekule ettepaneku muuta Reeglistikku. Kõik küsitavused seoses kaasuse või Reeglistikuga lahendab Juhatus, konsulteerides omal äranägemisel kaasuse ettevalmistaja, EHKS-i tegevliikmete ning õigusekspertidega.

§ 3. Võistluse struktuur

Võistlus koosneb kahest etapist:

kirjalik voor – võistkonnad esitavad kaasusest lähtuvalt menetluspoolte esindajatena oma kirjalikud argumendid, mida hindavad kirjaliku vooru kohtunikud;

suuline voor – kirjaliku vooru parimad võistkonnad kaitsevad suulises voorus kohtukoosseisu ees suuliselt oma argumente menetluspoolte esindajatena; suulisesse vooru pääsenud võistkondade arvu otsustab Juhatus iga-aastaselt, lähtudes võistkondade üldisest tasemest ja osavõtjate arvust.

§ 4. Kaasus

Väljamõeldud asjaoludel põhineva kaasuse koostab juriidilise kõrgharidusega pädev isik või isikud. Kaasuse keskseteks teemadeks on Eesti õiguskorras aktuaalsed probleemid, pidades silmas Eesti õiguskorra tulevikuperspektiive ja õiguse üldprintsiipe.

§ 5. Kohus

Kirjaliku ja suulise vooru kohtukoosseisud moodustatakse õigusekspertidest, kelleks Reeglistiku tähenduses on kõrgkoolide õigusteaduskonna õppejõud, advokaadid, kohtunikud või muud juriidilise kõrgharidusega pädevad isikud. Kohtukoosseisud komplekteerib ja kohtusekretärid määrab Juhatus.

§ 6. Kohtupidamise reeglid

Ulatuses, milles see ei ole vastuolus harjutuskohtu olemuse ja Reeglistikuga, rakendatakse kohtupidamisel Eestis kehtivat menetlusõigust.

Osalemine

§ 7. Osavõtukriteeriumid

Osaleda võivad kõik registreerimistaotluse esitamise hetkel Eesti kõrgkoolide õigusteaduse õppekavadele immatrikuleeritud üliõpilased, tingimustel, et nad ei ole oma õppeastmes varem osalenud Eesti Harjutuskohtu võistluse suulises voorus ega ole omandanud magistrikraadi õigusteaduses.

§ 8. Võistkond

Ühes võistkonnas on 4 liiget – 2 ühe menetluspoole ning 2 teise menetluspoole esindajat. Suulisesse vooru lubatakse ka 3-liikmelisi võistkondi, kuid võistkonna üks liige ei tohi suulise vooru käigus olla esindaja mõlemal poolel. Menetluspoolte esindajate jagunemisest võistkonnas teavitab võistkond Juhatust Juhatuse määratud tähtpäevaks. Hilisem võistkonnasisene liikmete esinduste ümberjagamine on keelatud ning keeldu eiranud võistkond diskvalifitseeritakse.

Kui esialgseid registreerimistaotlusi laekub liiga vähe, et suuliseks vooruks moodustada paarisarv võistkondi, võib Juhatus jagada võistkonnad kaheks (1 ühe menetluspoole ja 1 teise menetluspoole esindaja). Võistlus peetakse sel juhul kaheliikmeliste võistkondadega, järgides võimalikult täpselt Reeglistiku sätteid.

Võistkonnad võivad olla komplekteeritud erinevate kõrgkoolide üliõpilastest.

§ 9. Anonüümsus

Anonüümsuse ja erapooletuse tagamiseks määratakse igale võistkonnale pärast registreerimistaotluse esitamist tunnusnumber/märksõna. Juhatus on kohustatud säilitama võistluses osalejate anonüümsuse.

Kuni suulise vooru toimumiseni on võistkonna liikmel keelatud avalikustada oma võistkonnale määratud tunnusnumbrit/märksõna. Suulises voorus esineb võistkonna liige talle Juhatuse poolt määratud uue tunnusnumbri/märksõna all.

§ 10. Osalemistasu

Organisatsiooniliste kulutuste hüvitamiseks võib Juhatus vajadusel määrata osalemistasu.

§ 11. Abi väljastpoolt

Võistlejatel on keelatud võistlusel osalemisel kasutada võistkonnavälist abi. Keeldu eiranud võistkond diskvalifitseeritakse.

Võistkonnaväliseks abiks loetakse:

  1. võistkonda mittekuuluva isikuga, sealhulgas teise võistkonda kuuluva isikuga, kaasuse või lahenduskäigu arutamist;
  2. võistkonda mittekuuluvalt isikult, sealhulgas teise võistkonda kuuluvalt isikult, nõu või arvamuse, õigusliku seisukoha või argumentide küsimist;
  3. võistkonda mittekuuluvale isikule, sealhulgas teise võistkonda kuuluvale isikule, kirjaliku töö näitamist või esitlemist;
  4. advokaadibüroo või muu eksperdi õigusabiteenuse kasutamist;
  5. mistahes muu tegevus, mida Juhatus loeb võistkonnaväliseks abiks.

Registreerimine

§ 12. Registreerimistaotlus

Võistlusel osalemise eelduseks on registreerimistaotluse täitmine. Kui võistkonna registreerimistaotlus on esitatud tähtaegselt ja selles esitatud andmed vastavad nõuetele, võimaldatakse võistkonnal tutvuda kaasusega vastavalt Juhatuse määratud ajakavale.

Kirjalik voor

§ 13. Kirjalikud argumendid

Iga võistkond valmistab Juhatuse määratud tähtajaks ette menetluspoolte esindajate argumendid, järgides Reeglistikus ja selle Lisas 1 esitatud nõudeid. Lahenduskäigu esitamisel on võistlejad seotud selle poole kaasuses esitatud väidetega, keda nad esindavad, ja kohustuvad lähtuma ainult kaasuses sisalduvatest faktidest.

Kirjaliku töö koostamisel ja vormistamisel tuleb lähtuda Reeglistikust ja selle Lisast 1. Juhatusel on vastavalt kaasuse keerukuse astmele õigus kõrvale kalduda Reeglistikus ja Lisas 1 sätestatust ning muuta kirjaliku töö koosseisu ja määrata töö maksimaalne pikkus. Sellest teavitatakse võistkondi hiljemalt koos kaasuse tekstiga saadetavates juhistes. Kirjalikud tööd peavad laekuma tähtaegselt Juhatuse määratud formaadis.

§ 14. Materjal

Lahenduskäikude leidmisel ja formuleerimisel tuleb lähtuda Eestis kehtivast õigusest, rahvusvahelise avaliku- ja eraõiguse allikatest ning Euroopa Liidu õigusest. Harjutuskohtus loetakse siduvaks Eesti Vabariigi kohtute, Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid.

§ 15. Keel

Kirjalik töö peab olema eestikeelne.

§ 16. Kirjaliku töö hindamine

Iga kirjaliku töö sisu hindab Lisas 1 toodud kriteeriumide alusel vähemalt kaks Eesti Vabariigi õiguseksperti, kellega Juhatus saavutab igal aastal eraldi kokkuleppe tööde hindamise osas. Kirjalike tööde vormilist poolt hindavad Juhatuse määratud isikud. Hinnangud fikseeritakse kirjaliku vooru hindamislehel.

Hindajad ning hinnatavad kirjalikud tööd jäävad anonüümseteks kooskõlas käesoleva Reeglistiku §-ga 28. Iga võistkonda teavitatakse tema suulisesse vooru pääsemisest e-kirja teel.

§ 161. Sanktsioonid kirjaliku vooru reeglite rikkumisel

Harjutuskohtu võistluse kirjaliku vooru reeglite rikkumisel on sanktsioonideks võistkonna diskvalifitseerimine või punktide mahavõtmine kirjalikus voorus kogutud punktidest. Sanktsioonide kohaldamise kirjaliku vooru reeglite rikkumise eest otsustab Juhatus või kirjaliku vooru kohtunikud. Võistkonna diskvalifitseerimine kirjalikus voorus tähendab, et võistkonna kirjalik töö tagastatakse läbivaatamatult, seda ei hinnata ning võistkond ei osale võistluse edasises käigus.

Sanktsioonid Reeglistiku või selle Lisa 1 rikkumiste eest kirjalikus voorus on järgmised:

  1. valede isikuandmete esitamine – võistkonna diskvalifikatsioon;
  2. ühe või mitme osaluskriteeriumi eiramine – diskvalifikatsioon;
  3. võistkonnavälise abi kasutamine – juhatuse otsustusõiguse korras keeldu eiranud võistkonna või võistkonnaliikme diskvalifitseerimine;
  4. kirjaliku töö pikkus ületab kehtestatud limiiti 5 või enama lehekülje võrra – diskvalifikatsioon;
  5. kirjaliku töö pikkus ületab kehtestatud limiiti vähem kui 5 lehekülje võrra – 5 miinuspunkti iga limiiti ületava lehekülje eest;
  6. vorminõuete eiramine – miinuspunktid:
    • mõne Lisas 1 loetletud kirjaliku töö osa puudumine – 5 miinuspunkti iga puuduva komponendi eest;
    • võistkonna tööde vormistamisel pole järgitud ühtset vormistustehnikat (viited, tsiteerimine jne, vt Tööle esitatavad nõuded, p.f) – kuni 5 miinuspunkti;
    • võistkond ei esita kahte terviklikku tööd menetluspoolte esindajatena – 10 miinuspunkti;
    • faktide väljamõtlemine – kuni 10 miinuspunkti;
    • põhjendamatute taotluste esitamine – kuni 5 miinuspunkti;
  7. muud rikkumised – Juhatuse otsustusõiguse korras kas punktide mahavõtmine või diskvalifitseerimine.

Suuline voor

§ 17. Suulisesse vooru valimine

Lähtuvalt osavõtjate arvust ja tasemest pääseb kirjaliku vooru paremustulemuste põhjal suulisesse vooru Juhatuse määratud arv võistkondi.

§ 18. Istungi kord

Suulise vooru läbiviimise täpsem kord on sätestatud Reeglistiku Lisas 2. Suulise vooru istungite oponendid määratakse Juhatuse poolt loosiga. Loosimise tulemused kajastuvad istungitesaalide ustel olevatel siltidel.

Istungil viibib kogu võistkond, sõltumata sellest, kumba poolt konkreetsel istungil võistkond loosiga esindama määrati.

Ühel võistkonnal tuleb suulise vooru algetapil viibida kohtusaalis kaks kuni neli korda, vastavalt üks kord ühe ja teine kord teise menetluspoole esindajana või kaks korda ühe ja kaks korda teise menetluspoole esindajana.

Istungil istub kohtuasja algatanud pool kohtunike poolt vaadatuna paremal ja vastaspool vasakul pool.

Kohtu ning vastaspoole vastu on võistlejad lugupidavad ja aupaklikud. Harjutuskohtu istungil ei saa võistlejad taotleda kohtuniku ega vastaspoole taandamist ega istungi edasilükkamist ning nõuda toiminguid, mille teostamist ei ole harjutuskohtu olemust silmas pidades võimalik läbi viia.

§ 19. Menetlusetapid

Suuline voor koosneb järgmistest menetlusetappidest:

  1. vastaspoole argumentide memorandumiga tutvumine;
  2. menetluspoolte esindajate argumentide ning vastuväidete esitamine;
  3. vastaspoole küsitlemine;
  4. repliigid.

§ 20. Vastaspoole argumentide memorandumiga tutvumine

Pooltel on õigus tutvuda vastaspoole argumentidega 10 minuti jooksul enne istungi algust.

§ 21. Menetluspoolte esindajate poolt argumentide ning vastuväidete esitamine

Peale Reeglistiku §-s 20 nimetatud menetlusetappi esitavad ühe menetluspoole esindajad 16 minuti jooksul (mõlemal esindajal on 8 minutit) ning seejärel teise menetluspoole esindajad 16 minuti jooksul (mõlemal esindajal on 8 minutit) omapoolsed argumendid ning vastuväited vastaspoole argumentide memorandumile.

Finaalis on kummagi menetluspoole esindajatel oma argumentide esitamiseks aega 20 minutit (kahe esindaja korral kummalgi 10 minutit).

§ 22. Vastaspoole küsitlemine

Peale Reeglistiku §-s 21 nimetatud menetlusetappi küsitlevad menetluspoolte esindajad vastaspoolt vaheldumisi, kumbki pool kokku 6 minuti jooksul. Ühe küsija küsimustele vastab korraga ainult üks konkreetne vastaspoole esindaja. Küsimusi ei või esitada faktide kohta, mis ei sisaldu kaasuses, küsimuste asjakohasuse üle otsustab kohus.

§ 23. Repliik

Peale Reeglistiku §-s 22 nimetatud menetlusetappi on alguses 3 minuti (finaalis 5 minuti) jooksul ühel menetluspoole esindajal, seejärel 3 minuti (finaalis 5 minuti) jooksul vastaspoole esindajal õigus repliigile.

§ 24. Ajajaotus

Iga võistkonna liige peab suulises voorus esinema Reeglistikuga piiratud aja jooksul vähemalt kolm korda (vt täpsemalt Lisa 2). Esinemiskorraks loetakse nii argumentide esitamist, vastaspoole küsitlemist, vastaspoole küsimustele vastamist kui ka repliigi esitamist. Võistkonna sisemine rollide jaotus on vaba ning võistkonnasiseselt võib istungil üksteist nõuandega toetada (sealhulgas võistkonnaliikmed, kes ei ole menetlusosalised). Üksteise nõustamiseks kulunud aeg arvatakse võistkonnale antud aja hulka.

Kohtukoosseisu eesistuja võib vajadusel määrata lisaaega kestusega mitte üle 5 minuti. Kohus ning kohtusekretär kontrollivad menetluse ajalimiidis püsimist.

§ 25. Kohtunike küsimused

Kohtunikud võivad võistkonna esinemise ajal esitada küsimusi. Kohtunike küsimustele tuleb koheselt vastata. Küsimuste esitamiseks kulunud aega ei arvata võistkonnale antud aja hulka, kuid vastamiseks kulunud aeg läheb võistkonnale antud aja sisse.

§ 26. Ajavõtmine

Kohtusekretär vastutab ajalimiidi järgimise eest ja on kohustatud pooli ja kohtunikke aja kulumisest teavitama. Kohtusekretär annab kohtu vastaval taotlusel kohtule ja/või võistlejatele teavet menetluslikes küsimustes lähtudes Reeglistikust ja selle lisadest.

Kohtusekretär teavitab protsessiosalisi ning kohut aja kulgemisest numbrisiltide abil ning kasutab ajavõtmiseks stopperit. Kohtusekretär teatab, kui võistlejale on jäänud veel 5 minutit, 3 minutit ja 1 minut rääkimiseks ning kui võistlejale ettenähtud aeg on läbi. Aega mõõdetakse iga võistkonna esindaja suhtes eraldi.

§ 27. Abimaterjalid

Kohtuvaidluse ajal on lubatud kasutada abimaterjale, sealhulgas illustreerivaid jooniseid ja pilte.

§ 28. Tulemused

Tulemused avaldatakse pärast suulise vooru lõppu. Hindamislehtede põhjal selgitatakse välja parim võistkond kirjalikus voorus ja parim võistkond suulises voorus. Parima oraatori valivad kohtunikud kõigi suulises voorus osalenud võistlejate hulgast.

Suulises voorus rakendavad karistussätteid kohtunikud.

Võistlejad saavad soovi korral tutvuda oma võistkonna kirjaliku ja suulise vooru hindamislehtede ja kohtunike kommentaaridega peale vastava taotluse esitamist Juhatusele võistlusdokumentide asukohas Juhatusele sobival ajal pärast võistluse suulise vooru toimumist. Soovi korral võivad võistlejad teha oma võistkonna hindamislehtedest ja/või kohtunike kommentaaridest omal kulul koopiaid.

§ 29. Sanktsioonid suulise vooru reeglite rikkumisel

Harjutuskohtu võistluse suulise vooru reeglite rikkumisel on sanktsioonideks võistkonna diskvalifitseerimine või punktide mahavõtmine. Sanktsioonide kohaldamise otsustab Juhatus või kohus. Võistkonna diskvalifitseerimine suulises voorus tähendab, et võistkond kõrvaldatakse pöördumatult konkurentsist.

Punktide mahavõtmine tähendab, et rikkumise avastamise hetkeks kogutud punktisummalt võetakse maha kindlaksmääratud arv punkte.

Sanktsioonid käesoleva reeglistiku või selle Lisa 2 rikkumise eest on alljärgnevad:

  1. ebaväärikas käitumine – diskvalifikatsioon;
  2. menetlusreeglite oluline eiramine – diskvalifikatsioon;
  3. põhjendamatute taotluste esitamine – kuni 20 miinuspunkti;
  4. lugupidamatus kohtu või vastaspoole suhtes – kuni 20 miinuspunkti;
  5. väljamõeldud faktide esitamine – kuni 20 miinuspunkti.

§ 30. Auhinnad

Eesti Harjutuskohtu võistluse võitjavõistkond saab enda valdusesse rändauhinna, mis tuleb Juhatusele tagastada hiljemalt võistlustele järgneva aasta 1.veebruariks.

Auhinnalaud komplekteeritakse igal aastal vastavalt võimalustele ja vahenditele.

Eripreemiad saavad parim oraator ja kirjalikus voorus enim punkte saanud võistkond. Võimalusel saavad eripreemia(d) ka suulises voorus enim punkte saanud võistkond ning sponsorite poolehoiu pälvinud isik(ud).

Juhatusel on õigus määrata ka muid materiaalseid preemiaid ja avaldada moraalset tunnustust silmapaistvatele võistlejatele.


LISA 1. KIRJALIKU VOORU ERISÄTTED

  1. Iga võistkond esitab mõlema menetluspoole kirjalikud argumendid erinevate menetlusdokumentidena. Mõlema menetluspoole kirjalikud argumendid peavad olema vormistatud ühtses vormistamistehnikas.
  2. Kirjalikud argumendid peavad olema esitatud lähtuvalt esindatava poole huvidest ning peavad sisaldama esindaja argumenteeritud seisukohti. Argumentide koostamisel tuleb lähtuda üksnes kaasuses olemasolevatest faktidest.
  3. Kirjalike argumentide struktuur jääb esindaja otsustada ning ei ole jäigalt seotud kehtiva õiguse poolt aktsepteeritud menetlusdokumentide vormiga.
  4. Kohtule on keelatud esitada taotlusi, mida ei ole võistluse olemust arvestades kohtul või vastaspoolel võimalik täita.
  5. Poolel on õigus esitada Juhatusele Juhatuse määratud ajakava alusel peale kaasuse kättejagamist küsimusi kaasuse ning menetlusreeglite kohta, millele Juhatus vastab mõistliku aja jooksul.
  6. Kirjalike argumentide pikkus ei tohi ületada määra, mille fikseerib igal aastal Juhatus, arvestades kaasuse raskusastet ning muid tegureid. Kirjalike argumentide pikkuse määr fikseeritakse kaasuse väljasaatmisel.
  7. Osalejad peavad kirjalike argumentide vormistamisel lähtuma Tartu Ülikooli õigusteaduskonna juhendist „Üliõpilastöö kirjutamine ja vormistamine“.
  8. Kirjalikud argumendid peavad sisaldama järgmisi osasid, millest igaüks peab olema vormistatud eraldi lehel:
    • tiitelleht;
    • sisukord;
    • lühendite loetelu;
    • argumentide memorandum;
    • argumendid koos põhjendatud seisukohtadega;
    • viited kasutatud materjalidele;
    • selgelt väljendatud taotlus.
  9. Argumentide memorandum kajastab lühidalt iga menetluspoole kõiki põhilisi seisukohti ning nõudeid ja nende õiguslikke aluseid.
  10. Võistkond märgib tiitellehele ainult talle antud tunnusnumbri/märksõna. Võistkondadel ei ole lubatud viidata tiitellehel ega muudes kirjalike argumentide osades, sealhulgas dokumendi metaandmetes, võistkonna muudele andmetele.
  11. Kirjalike argumentide puhul hinnatakse järgmisi aspekte:
    1. argumentatsioon – loogiline esitus, argumentide arusaadavus, asjakohasus, tõesus, järelduste asjakohasus ja korrektsus, tähtsamatele probleemidele tähelepanu juhtimine, oskus analüüsida põhiprobleeme ebaolulistele detailidele keskendumata;
    2. analüüsi veenvus – argumentide ja järelduste põhjendatus ja usutavus;
    3. asjakohaste printsiipide ja normide rakendamine – allikate oskuslik kasutamine ja tõlgendamine, õiguslike printsiipide ja õigusnormide rakendamine faktilistele asjaoludele;
    4. semantiline ja süntaktiline korrektsus – korrektne grammatika, juriidiline terminoloogia ja lauseehitus;
    5. originaalsus – väidete illustreerimine mõistlike ja huvitavate näidetega, oskus tuua esile uudseid aspekte;
    6. struktuur – analüüsi loogiline ja sidus struktuur;
    7. materjalide ulatuslikkus ja hulk – allikate hulk, läbitöötatud materjalide oskuslik kasutamine, orienteerumine allikates.


LISA 2. SUULISE VOORU ERISÄTTED

  1. Anonüümsuse tagamiseks tähistatakse võistkonnad kirjatähtedega ning erinevate menetluspoolte esindajad vastavalt numbritega 1 ja 2. Nimesildid tähistega saavad võistlejad kätte võistluse toimumise päeval enne istungite algust.
  2. Ühel võistkonnal tuleb suulise vooru algetapil viibida kohtusaalis kaks kuni neli korda, üks kord ühe menetluspoole ja teine kord teise menetluspoole esindajana või kaks korda ühe menetluspoole ja kaks korda teise menetluspoole esindajana.
  3. Istungi pooled määratakse enne eelvooru istungite algust loosiga.
  4. Istungite ajakavaga (istungite toimumise aja, koha ja pooltega) saavad võistkonnad tutvuda enne istungite algust.
  5. Ühes kohtukoosseisus on vähemalt kolm liiget. Finaalvoorus koosneb kohus kuni kaheteistkümnest liikmest.
  6. Menetlusvoor toimub alljärgnevalt:
    1. kohtusekretär jagab istungipooltele kätte vastaspoole argumentide memorandumi ja võimaldab sellega 10 minuti jooksul tutvuda. Võistkondadel on keelatud mõjuva põhjuseta lahkuda istungisaalist.
    2. kohus tuleb saali ning avab istungi.
    3. ühe menetluspoole (poole, kes algatas kohtuvaidluse) esindajad (2 inimest) esitavad 16 minuti jooksul vastaspoole argumentide memorandumile omapoolsed argumendid ning vastuväited, kumbki esindaja räägib 8 minutit. Finaalis on argumentide esitamiseks aega 20 minutit, kummalgi esindajal 10 minutit.
    4. teise menetluspoole esindajad (2 inimest) esitavad vastaspoole argumentide memorandumile oma argumendid ja vastuväited samas korras.
    5. kohtuasja algatanud menetluspoole ühel esindajal (omal valikul) on õigus küsitleda vastaspoole esindajaid kuni 3 minuti jooksul.
    6. teisel menetluspoole ühel esindajal (omal valikul) on õigus küsitleda vastaspoole esindajaid kuni 3 minuti jooksul.
    7. kohtuasja algatanud menetluspoole teisel esindajal on õigus küsitleda vastaspoole esindajaid kuni 3 minuti jooksul.
    8. teise menetluspoole teisel esindajal on õigus küsitleda vastaspoole esindajaid kuni 3 minuti jooksul.
    9. 3 minuti jooksul esitab kohtuasja algatanud menetluspoole üks esindaja (omal valikul) repliigi vastaspoole seisukohtadele.
    10. 3 minuti jooksul esitab teise menetluspoole üks esindaja (omal valikul) repliigi kohtuasja algatanud menetluspoole seisukohtadele.
  7. Kohtunikud võivad esitada küsimusi vastavalt oma äranägemisele, sealhulgas küsimustega sekkuda esineja kõnesse. Kohtunike küsimustele tuleb vastata viivitamatult. Küsimuste esitamiseks kulunud aega ei arvestata võistkonnale antud aja hulka, kuid vastamiseks kulunud aeg läheb võistkonnale antud aja sisse.
  8. Kohtuvaidluse ajal on lubatud kasutada abimaterjale.
  9. Vastuväidete esitamisel on pool seotud teise poole argumentidega.
  10. Finaalvoorus on vastamisi suulise vooru kaks parimat võistkonda.
  11. Finaalvoorus selgitatakse menetluspooled välja loosi teel enne istungi algust.
  12. Suulises voorus hinnatakse eelkõige järgmisi aspekte:
    1. vastuväited – vastaspoole väidete ümberlükkamine oma argumentidega, vastaspoole argumentide ja vastuväidete võimalike puuduste esiletoomine ja oskuslik ärakasutamine oma poole huvides.
    2. küsimuste esitamine ja küsimustele vastamine – reageerimise kiirus, ladusus, küsitluse juhtimine ja valitsemine, vastuse asjakohasus ja arukus.
    3. retoorilised oskused – veenev esitus, oraatorlikud võimed, väitlusoskus, ilmekas kõnelemine.
    4. materjalide tundmine – orienteerumine kasutatud allikates, oskuslik viitamine, põhjalik allikate tundmine.
    5. semantiline ja süntaktiline korrektsus – korrektne grammatika, juriidiline terminoloogia ja lauseehitus.
  13. Finaalvoorus kehtivad kõrgendatud nõudmised.

LISA 3. KIRJALIKU VOORU HINDAMISLEHT (Tutvumine vastavalt §-le 28)

LISA 4. SUULISE VOORU HINDAMISLEHT (Tutvumine vastavalt §-le 28)

LISA 5. FINAALVOORU HINDAMISLEHT (Võistlejatel tutvuda ei võimaldata)