1995. aastal avaldas väikese levikuga tabloidleht Lossi Teataja loo pealkirjaga „Pillapalu Dracula“. Selle autorina oli märgitud keegi Mart Obukakk. Loos väideti, et 19. sajandi algul olnud Pillapalu mõisahärraks julma kuulsusega Hendrick von Stahl. Muu hulgas olevat ta isiklikult tegelenud eksinud talupoegade piitsutamisega, olles peksnud surnuks mh kiriku kellamehe Rüntali Kalle. Surnud talumeeste nahast olevat ta nülginud ribasid ja neist lasknud köisi punuda. Kuulujuttude järgi olevat ta lasknud röövida ka imikuid ja joonud nende verd, arvates, et see muudab ta surematuks. Verdtarretav lugu erilist vastukaja avaldamise ajal ei leidnud.
Tallinnas elav tuntud blogija Margus Mets avastas 2023. aasta märtsis surnud isa asju korrastades Lossi Teataja koos viidatud artikliga juhuslikult. Lugu püüdis Marguse tähelepanu, ta tegi sellest foto ja postitas selle samal päeval oma Facebooki (FB) lehel „Marks“. Loo juurde oli paigutatud (eraldi failina laetud fotona) ka Marguse poolt internetist leitud pilt epitaafist, et lugu väliselt atraktiivsemaks kujundada.
Lugu kogus kiiresti populaarsust ja muutus viraalseks. Postitust jagas ja laikis enam kui 100 inimest. Samuti tekkis postitusele ligi 30 erinevat kommentaari. Sealhulgas ilmus sinna tuntud poliitiku, Saku vallas elava Valge Rahva Erakonna esimehe Martin Katku kommentaar, milles ta esitas „vürtsikas“ kõneviisis väiteid, et tema isa olla rääkinud, et Hendrick von Stahl on praeguse Riigikogu liikme, erakonda Meie Eesti kuuluva Jüri Terase vanavanavanaisa, kes „olla mõisa toateenijale tite teinud ja selle koos poisslapsega mõisasüdamest eemale asunikutallu suunanud“. Martini sõnul ei ole Jüri oma kaugest eelkäijast oluliselt parem, vaid samasugune „värdjas ja vereimeja“. „Kõiketeadev“ endine ajakirjanik Toomas Antson kirjutas omakorda, et „Mart Obukakk“ olla pseudonüüm, millise nime taha olevat varjunud tänane tuntud ja lugupeetud meediafirma HOUSE OÜ juhtivpartner, Tallinnas elav Mark Oinaste. Kõigi nende kommentaaride all oli omakorda hulk parastavaid ja halvustavaid kommentaare. Martini kommentaari alla oli aga ilmunud pilt anonüümselt kasutajalt „Metsapull“, kus oli head arvutigraafikat kasutades äärmiselt elutruuna kujutatud Jüri väikelapse kaelast verd imemas.
Teiste hulgas jagas postitust oma FB leheküljel Tallinnas koos oma perekonnaga elav ja töötav Saksamaalt pärit Hartmut Almrecht, kes lisas artiklile ka inglise ja saksa keelsed masintõlked. Seda jagasid omakorda kümmekond inimest, mh Balti-Saksa taustaga Frankfurtis elav ja pangas töötav finantsist Hanna Kesner. Hanna FB sõbraks oli samuti Frankfurtis elav Balti-Saksa juurtega finantsadvokaat Jürgen Hans von Stahl jr, kes leidis loo Hanna FB lehelt. Hanna FB lehel jagatud teksti all oli omakorda rida halvustavaid ja parastavaid kommentaare. Jürgen tundis end artiklist äärmiselt puudutatuna, kuna Hendrick von Stahl oli tema vanavanavanaisa. Jürgen oli lapsena kuulnud oma vanaemalt Gertrudilt korduvalt, et Hendricku kohta räägitakse inetuid laimujutte ning nende levitajaks olevat olnud naabermõisnik Alfred Steinbock, kes pidanud viha Hendricku vastu, kuna see olla kosinud naiseks Alfredi ihaldatud mõrsja Angelika. Tegelikult olevat Hendrick aga olnud range, kuid õiglane mõisahärra ja talupojad olevat teda armastanud. Mingeid vägivaldseid tegusid polevat ta kunagi toime pannud. Veel šokeerivam oli Jürgeni jaoks aga esmaavaldajani jõudes ja kommentaare masintõlkes saksa keelde pannes Martin Katku väide, et Hendrickul olla olnud sohipoeg, kelle järeltulijana nimetatud Jüri Terast. Suguvõsas ei olnud sellist lugu keegi teadnud.
Erinevate jagamiste ja laikimiste kaudu jõudis Marguse FB lehel avaldatu ka Viinis elava, Hildesterna suguvõsa ainupärija Herrmann Adolf von Hildesterna silme ette, keda häiris loole lisatud pilt, millel oli kujutatud Hildesterna suguvõsa epitaafi Niguliste kiriku seinalt. Nimelt jättis see Herrmanni meelest mulje tema ja tema suguvõsa seotusest kogu looga, pealegi ei olnud epitaafile lisatud suguvõsa vapi avaldamiseks keegi temalt ega teistelt suguvõsa liikmetelt luba küsinud. Vapp on pärit juba 14. sajandist ja selle kujundas Herrmanni esiisa Albert Mauritz Hildesterna. Epitaafi kandis Herrmanni vanaisa August omaenda isa hauaplaadile aastal 1953.
Artikli taasavaldamine Marguse FB lehel jõudis ka Mark Oinaste kõrvu, kes avaldas oma FB lehel kommentaari, et tema tõesti selle artikli omaaegne autor oli, kuid et esitatud andmed pärinesid põhiliselt tänaseks surnud Pillapalu külavanema Künka Valteriga viinavõtmisel räägitud külajuttudel ning tema mingit vastutust avaldatu õigsuse eest ei võta.
Sündmuste käigust oli äärmiselt häiritud poriga üle valatud ja deepfake pildile pandud Jüri Teras, kellel ei olnud enda teada sugulussidemeid Hendrick von Stahliga, vähemasti ei olnud talle sellest kunagi räägitud. Marguse postitus ja pilt Jürist levisid enne valimisi internetis kulutulena ja olid Google’i otsingus Jüri nime kohta esitatud artiklite/piltide esireas. Jürgen Hans leidis, et kogu lugu on teotanud nii tema kauge eelkäija, tema enda, kui kogu tema suguvõsa au. Ka Herrmann Adolf arvas, et on teotatud nii tema kui tema suguvõsa au, ja lisaks leidis, et tema suguvõsa vapi ja epitaafi loata avaldamisel on tegu autoriõiguse rikkumisega. Kõik kolm pöörduvad intellektuaalse omandi ja sotsiaalmeedia deliktidele pühendunud advokaadibüroo Pure Law Office poole, et see koostaks nõuded kõigi vastutavate isikute vastu.
Advokaadibüroo pöördus esmalt eeltõendamismenetluse alustamise avaldusega kohtusse ja palus kindlaks teha „Metsapulli“ konto omanik, mille alt avaldati pilt Jürist, samuti mitmete anonüümsete kommenteerijate, jagajate ja laikijate isikud. Eeltõendamismenetluses õnnestus advokaadibürool saada dokumendid, mille kohaselt „Metsapulli“ postitus tehti IP-aadressilt 91.129.102.249, mida postituse tegemise ajal kasutas Tallinnas registreeritud reklaamifirma OÜ Smart Advisors, kes on mh olnud Valge Rahva Erakonna pikaajaline kampaaniapartner. Ülejäänud postituste (ja jagamiste) kohta selgus, et need olid tehtud nn dünaamilistelt IP-aadressidelt, st et sama IP-aadress on kindlal ajahetkel eraldatud paljudele isikutele. Seega ei olnud ülejäänud anonüümsete postituste tegijaid (jagajaid, kommenteerijaid) võimalik tuvastada. OÜ-d Smart Advisors eeltõendamismenetlusest ega selle tulemustest ei teavitatud.
Advokaadibüroo saatis ka avalduse Google’t haldavale Iirimaal registreeritud Google Ireland Ltd-le, et Google’i otsingumootorist kustutataks kõik artikliga „Pillapalu Dracula“ ja „Metsapulli“ postitatud pildiga seonduvad viited. Kirjale vastust ei laekunud.
Advokaadibüroo Pure Law Office esitas Harju Maakohtule hagi Jüri Terase, Jürgen Hans von Stahli ja Herrmann Adolf von Hildesterna esindajana. Hagejad esitasid ühises hagiavalduses nõuded Google Ireland Ltd, Margus Metsa, Martin Katku, OÜ Smart Advisors ja Hanna Kesneri vastu alljärgnevalt:
- Hagejad nõudsid kostjatelt solidaarselt neile nii vaidlusaluse artikli kui ka postituste ja kommentaaride, aga ka postituste jagamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel.
- Jüri Teras ja Jürgen Hans von Stahl nõudsid Google Ireland Ltd-lt, et Google’i otsingumootorist kustutataks kõik selle artikliga seonduvad viited. Jüri Teras nõudis ka „Metsapulli“ postitatud pildiga seonduvate viidete kustutamist.
- Jürgen Hans von Stahl nõudis täiendavalt Margus Metsalt Hendrick von Stahli kohta esitatud väidete ümberlükkamist ning tema postituse kustutamist.
- Jüri Teras nõudis täiendavalt Martin Katkult andmete ümberlükkamist enda seostamise kohta Hendrick von Stahliga.
- Herrmann Adolf von Hildesterna nõudis Margus Metsalt postituselt teenitud kasu üleandmist (Margus teenis blogijana postituse avaldamiselt ja jagamiselt 2000 eurot) ja mittevaralise kahju hüvitamist autoriõiguse rikkumisest tulenevalt.
Kohus on andnud tsiviilasjas tähtaja 18. veebruar 2024. a täiendavate seisukohtade esitamiseks:
- hagejatele nende esitatud nõuete põhjendamiseks;
- kostjatele esitatud nõuetele vastuväidete esitamiseks.
Kohus on otsustanud, et käesolevas asjas kohaldub Eesti materiaalõigus. Kohus ootab pooltelt ka lühidaid seisukohti rahvusvahelise kohtualluvuse kohta nende nõuete osas, mille puhul see on asjakohane. Täiendavaid tõendeid kohus vastu ei võta.