Võistluse reeglid

EESTI HARJUTUSKOHTU REEGLISTIK

Reeglistik on kinnitatud
13.oktoobri 2000.a. liikmete erakorralisel koosolekul.

Reeglistiku muudatused on kinnitatud
25. aprilli 2003.a. liikmete erakorralisel koosolekul,
15. detsembri 2004. a liikmete korralisel koosolekul,
18. novembri 2005. a liikmete korralisel koosolekul,
27. novembri 2015. a liikmete korralisel koosolekul ja
20. septembri 2016. a. liikmete korralisel koosolekul.

 

 Űldsätted

§1 Võistluse olemus ja eesmärk

Harjutuskohtu võistluse olemus seisneb hüpoteetilise kaasuse lahendamises üliõpilaste poolt ning valitud lahenduskäigu ettekandmises selleks otstarbeks moodustatud ekspertidest koosneva kohtu ees. Võistluse eesmärkideks on arendada üliõpilastes juriidilise analüüsi ja kollektiivse töö oskusi, pakkuda võimalust demonstreerida praktilisi teadmisi ning väidelda aktuaalsetel juriidilistel teemadel Eesti õiguskorra tulevikuperspektiive silmas pidades.

§2 Korraldamine

Võistluse korraldab igal aastal Eesti Harjutuskohtu Seltsi (edaspidi ‘EHKS’) juhatus, mille pädevus, valimise ja tagasikutsumise kord on sätestatud EHKS-i põhikirjas. Juhatuse pädevust ja konkreetseid ülesandeid seoses võistluse korraldamisega reguleerib lisaks põhikirjale Eesti Harjutuskohtu reeglistik (edaspidi ‘Reeglistik’).
Juhatuse ülesanne on iga-aastaste organisatsiooniliste ja tehniliste probleemide lahendamine, lähtudes Reeglistikust ja esilekerkivatest vajadustest. Juhatus koostab ajakava iga-aastaseks võistluseks, lahendab Reeglistiku kohaldamisel tekkinud probleeme ning vajadusel teeb võistluse lõppemisel EHKS üldkoosolekule ettepaneku muuta Reeglistikku. Kõik küsitavused seoses kaasuse või Reeglistikuga lahendab juhatus, konsulteerides omal äranägemisel kaasuse ettevalmistaja, EHKS liikmete ning õigusekspertidega.

§3 Võistluse struktuur

Võistlus koosneb kahest etapist:

  1. kirjalik voor – võistkonnad esitavad hüpoteetilisest kaasusest ja selle võimalikest lahenduskäikudest menetluspoolte esindajatena oma kirjalikud argumendid, mida hindab kirjaliku vooru kohus;
  2. suuline voor – kirjaliku vooru parimad võistkonnad kaitsevad suulise vooru kohtu ees suuliselt oma argumente menetluspoolte esindajatena; suulisesse vooru pääsenud võistkondade arvu otsustab juhatus iga-aastaselt, lähtudes võistkondade üldisest tasemest ja osavõtjate arvust.

§4 Kaasus

Hüpoteetiline probleem koostatakse kõrgema juriidilise haridusega pädeva isiku poolt.
Kaasuse puhul on keskseteks Eesti õiguskorras aktuaalsed probleemid, pidades silmas Eesti õiguskorra tulevikuperspektiive ja õiguse üldprintsiipe.

§5 Kohus

Kirjaliku vooru kohtukoosseis moodustatakse lähtudes harjutuskohtu võistluse tavadest Eesti Vabariigi kohtunikest ja  tunnustatud õigusspetsialistidest.
Suulise vooru kohtukoosseis moodustatakse õigusekspertidest, kelleks käesoleva reeglistiku tähenduses on kõrgkooli õigusteaduskonna õppejõud, advokaat, kohtunik või muu kõrgema juriidilise haridusega pädev isik.
Kohtukoosseisud komplekteerib ja kohtusekretäri määrab EHKS juhatus.

§6 Kohtupidamise reeglid

Niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus harjutuskohtu olemuse ja reeglistikuga, rakendatakse kohtupidamisel Eestis kehtivaid menetlusnorme.

 

Osalemine

§7 Osavõtukriteeriumid

Osaleda võivad kõik registreerimistaotluse esitamise hetkel Eesti kõrgkoolide õigusteaduse õppekavadele immatrikuleeritud üliõpilased, kes on alla 30 aasta vanad, tingimustel, et nad ei ole oma õppeastmes varem osalenud Eesti harjutuskohtu suulises voorus ega ole omandanud bakalaureuse kraadi õigusteaduses 4+2 haridussüsteemi kohaselt või omandanud magistrikraadi õigusteaduses 3+2 haridussüsteemi kohaselt.

§8 Võistkond

Ühes võistkonnas on 4 liiget – 2 ühe menetluspoole ning 2 teise menetluspoole esindajat. Suulisesse vooru lubatakse ka 3-liikmelisi võistkondi, kuid võistkonna üks liige ei tohi suulise vooru käigus olla ettekandja mõlemal poolel.
Menetluspoolte esindajate jagunemisest võistkonnas teavitab võistkond EHKS juhatust juhatuse määratud tähtpäevaks. Hilisem võistkonnasisene liikmete esinduste ümberjagamine on keelatud ning keeldu eiranud võistkond diskvalifitseeritakse.
Kui esialgseid registreerimistaotlusi laekub liiga vähe, et suuliseks vooruks moodustada paarisarv võistkondi, võib juhatus jagada võistkonnad kaheks (1 ühe menetluspoole ja 1 teise menetluspoole esindaja). Võistlus peetakse sel juhul kaheliikmeliste võistkondadega, järgides võimalikult täpselt Reeglistiku sätteid.
Võistkonnad võivad olla komplekteeritud erinevate kõrgkoolide üliõpilastest.

§9 Anonüümsus

Anonüümsuse ja erapooletuse tagamiseks saab iga võistkond pärast registreerimistaotluse esitamist koos kaasuse teksti ja Reeglistikuga tunnusnumbri/märksõna kirjaliku vooru jaoks.
Tunnusnumber/märksõna kantakse võistkonna registreerimistaotlusele. Juhatus on kohustatud säilitama võistluses osalejate anonüümsuse.
Kuni suulise vooru toimumiseni on võistkonna liikmel keelatud avalikustada oma võistkonnale määratud tunnusnumbrit/märksõna. Suulises voorus esineb võistkonna liige talle juhatuse poolt määratud tunnusnumbri/märksõna all.

§10 Osalemistasu

Organisatsiooniliste kulutuste hüvitamiseks võib EHKS juhatus vajadusel määrata osalemistasu.

§11 Abi väljastpoolt

Võistlejatel on keelatud kasutada kaasuse lahendamisel õiguseksperdi abi. Keeldu eiranud võistkond diskvalifitseeritakse.

 

Registreerimine

§12 Registreeritmistaotlus

Võistluses osalemise eelduseks on registreerimistaotluse täitmine. Kui võistkonna registreerimistaotlus on esitatud tähtaegselt ja selles esitatud andmed vastavad nõuetele, võimaldatakse võistkonnal tutvuda kaasuse tekstiga vastavalt juhatuse määratud ajakavale.

 

Kirjalik voor

§13 Kirjalikud argumendid

Iga võistkond valmistab juhatuse määratud tähtajaks ette menetluspoolte esindajate argumendid, järgides Reeglistikus ja selle Lisas 1 esitatud nõudeid.
Lahenduskäigu esitamisel on võistlejad seotud selle poole kaasuses esitatud väidetega, keda nad esindavad, ja kohustuvad lähtuma ainult kaasuses sisalduvatest faktidest.
Kirjaliku töö koostamisel ja vormistamisel tuleb lugeda esmaseks Reeglistiku ja selle Lisa 1 sätted. Juhatusel on vastavalt kaasuse keerukuse astmele õigus kõrvale kalduda Reeglistikus sätestatust ning muuta kirjaliku töö koosseisu ja määrata töö maksimaalne pikkus. Sellest teavitatakse võistkondi hiljemalt koos kaasuse tekstiga saadetavates juhistes.
Kirjalikud tööd peavad laekuma juhatuse määratud formaadis ja tähtajaks.

§14 Materjal

Lahenduskäikude leidmisel ja formuleerimisel tuleb lähtuda eelkõige Eestis kehtivast õigusest, rahvusvahelise avaliku- ja -eraõiguse allikatest ning Euroopa Liidu õigusest.
Harjutuskohtus loetakse siduvaks Eesti Vabariigi Riigikohtu, Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid.

§15 Keel

Kirjalik töö peab olema eestikeelne.

§16 Kirjaliku töö hindamine

Iga kirjaliku töö sisu hindab Lisas 1 toodud kriteeriumide alusel vähemalt 2 (kaks) Eesti Vabariigi kohtunikku, kellega juhatus saavutab igal aastal eraldi kokkuleppe tööde hindamise suhtes. Kirjalike tööde vormilist poolt hindavad juhatuse määratud isikud. Hinnangud fikseeritakse kirjaliku vooru hindamislehel.
Hindajad, samuti hinnatavad kirjalikud tööd jäävad anonüümseteks.
Iga võistkonda teavitatakse tema suulisesse vooru pääsemisest e-maili kaudu.

§161 Sanktsioonid kirjaliku vooru reeglite rikkumisel

Harjutuskohtu võistluse kirjaliku vooru reeglite rikkumisel on sanktsioonideks võistkonna diskvalifitseerimine või punktide mahavõtmine kirjalikus voorus kogutud punktidest. Kirjalikus voorus karistamise otsustab juhatus või kirjaliku vooru kohus.
Võistkonna diskvalifitseerimine kirjalikus voorus tähendab seda, et võistkonna kirjalik töö tagastatakse läbivaatamatult, seda ei hinnata ning võistkond ei osale võistluse edasises käigus.
Sanktsioonid Reeglistiku või selle Lisa 1 rikkumiste eest kirjalikus voorus on järgmised:

  1. Valede isikuandmete esitamine – võistkonna diskvalifikatsioon;
  2. Vanusepiirangu või muu osaluskriteeriumi eiramine –diskvalifikatsioon;
  3. Õiguseksperdi abi kasutamine – diskvalifikatsioon;
  4. Kirjaliku töö pikkus ületab kehtestatud limiiti 5 või enama lehekülje võrra – diskvalifikatsioon;
  5. Kirjaliku töö pikkus ületab kehtestatud limiiti alla 5 lehekülje – 5 punkti maha iga limiiti ületava lehe pealt;
  6. Vorminõuete eiramine – punktide mahavõtmine:
    • kui puudub mõni Lisas 1 loetletud kirjaliku töö osa, siis arvestatakse maha 5 punkti iga puuduva komponendi pealt;
    • võistkonna tööde vormistamisel pole järgitud ühtset vormistustehnikat (viited, tsiteerimine jne, vt Tööle esitatavad nõuded, p.f) – 1-5 punkti;
    • võistkond ei esita kahte terviklikku tööd menetluspoolte esindajatena- 10 punkti;
    • faktide väljamõtlemine – kuni 10 punkti;
  7. Muud rikkumised – Eesti Harjutuskohtu Seltsi juhatuse otsustusõiguse korras kas punktide mahavõtmine või diskvalifitseerimine.

 

Suuline voor

§17 Suulisesse vooru valimine

Lähtuvalt osavõtjate arvust ja tasemest pääseb kirjaliku vooru paremustulemuste põhjal suulisesse vooru juhatuse poolt määratud arv võistkondi.

§18 Istungi kord

Suulise vooru läbiviimise täpsem kord on sätestatud Reeglistiku Lisas 2.
Suulise vooru istungite oponendid määratakse juhatuse poolt loosiga. Loosimise tulemused kajastuvad istungitesaalide ustel olevatel siltidel.
Istungil viibib kogu võistkond, sõltumata sellest, kumba poolt konkreetsel istungil võistkond loosiga esindama määrati.
Ühel võistkonnal tuleb suulise vooru algetapil viibida kohtusaalis kaks korda, üks kord ühe ja teine kord teise menetluspoole esindajana.
Istungil istub kohtuasja algatanud pool kohtu poolt vaadatuna paremal ja vastaspool vasemal pool.
Kohtu ning vastaspoole vastu on võistlejad lugupidavad ja aupaklikud.
Harjutuskohtu istungil ei saa võistlejad taotleda kohtuniku taandamist ega istungi edasilükkamist ning nõuda toiminguid, mille teostamist ei ole harjutuskohtu olemust silmas pidades võimalik läbi viia.

§19 Menetlusetapid

Suuline voor koosneb järgmistest menetlusetappidest:
1) vastaspoole argumentide memorandumiga tutvumine;
2) menetluspoolte esindajate poolt argumentide ning vastuväidete esitamine;
3) vastaspoole küsitlemine;
4) repliigid.

§20 Vastaspoole argumentide memorandumiga tutvumine

Pooltel on õigus tutvuda vastaspoole argumentidega 20 minuti jooksul enne istungi algust.

§21 Menetluspoolte esindajate poolt argumentide ning vastuväidete esitamine

Peale Reeglistiku §-s 20 nimetatud menetlusetappi esitavad ühe menetluspoole esindajad 16 minuti jooksul ning seejärel teise menetluspoole esindajad 16 minuti jooksul omapoolsed argumendid ning vastuväited vastaspoole argumentide memorandumile.

§22 Vastaspoole küsitlemine

Peale Reeglistiku §-s 21 nimetatud menetlusetappi küsitlevad menetluspoolte esindajad vastaspoolt vaheldumisi, kumbki pool kokku 6 minuti jooksul. Ühe küsija küsimustele vastab korraga ainult üks konkreetne vastaspoole esindaja. Küsimusi ei või esitada faktide kohta, mis ei sisaldu kaasuses, küsimuste asjakohasuse üle otsustab kohus.

§23 Repliik

Peale Reeglistiku §-s 22 nimetatud menetlusetappi on alguses 3 minuti (finaalis 5 minuti) jooksul ühel menetluspoole esindajal, seejärel 3 minuti (finaalis 5 minuti) jooksul vastaspoole esindajal õigus repliigile.

§24 Ajajaotus

Iga võistkonna liige peab suulises voorus esinema Reeglistikuga piiratud aja jooksul vähemalt kolm korda. Esinemiskorraks loetakse nii argumentide esitamist, vastaspoole küsitlemist, vastaspoole küsimustele vastamist kui ka repliigi esitamist. Võistkonna sisemine rollide jaotus on vaba ning võistkonnasiseselt võib istungil üksteist nõuandega toetada. Üksteise nõustamiseks kulunud aeg arvatakse võistkonnale antud aja hulka.
Kohtu esimees võib vajadusel määrata lisaaega kestusega mitte üle 5 minuti. Kohus ning kohtusekretär kontrollivad menetluse ajalimiidis püsimist.

§25 Kohtunike küsimused

Kohtunikud võivad võistkonna esinemise ajal esitada küsimusi. Kohtunike küsimustele tuleb koheselt vastata.
Küsimuste esitamiseks kulunud aega ei arvata võistkonnale antud aja hulka, kuid vastamiseks kulunud aeg läheb võistkonnale antud aja sisse.
[Kehtetu alates 27.11.2015.]

§26 Ajavõtmine

Kohtusekretär on vastutav ajalimiidi järgimise eest ja on kohustatud pooli ja kohtunikke aja kulumisest teavitama.
Kohtusekretär annab kohtu vastaval taotlusel kohtule ja/või võistlejatele teavet menetluslikes küsimustes lähtudes käesolevast reeglistikust ja selle lisadest.
Kohtusekretär teavitab protsessiosalisi ning kohut aja kulgemisest numbrisiltide abil ning kasutab ajavõtmiseks stopperit.
Kohtusekretär teatab, kui võistlejale on jäänud veel viis (5) minutit, kolm (3) minutit ja üks (1) minut rääkimiseks ning kui võistlejale ettenähtud aeg on läbi.
Aega mõõdetakse iga võistkonna esindaja suhtes eraldi.

§27 Abimaterjalid

Kohtuvaidluse ajal on lubatud kasutada abimaterjale.
[Kehtetu alates 27.11.2015.]

§28 Tulemused

Tulemused avaldatakse pärast suulise vooru lõppu. Hindamislehtede põhjal selgitatakse välja parim võistkond kirjalikus voorus ja parim võistkond suulises voorus.
Parima oraatori valivad kohtunikud kõigi suulises voorus osalenud võistlejate hulgast.
Suulises voorus rakendavad karistussätteid kohtunikud.
Võistlejad saavad soovi korral tutvuda oma võistkonna kirjaliku ja suulise vooru hindamislehtede ja kohtunike kommentaaridega peale vastava taotluse esitamist EHKS juhatusele võistlusdokumentide asukohas juhatusele sobival ajal. Soovi korral võivad võistlejad teha oma võistkonna hindamislehtedest ja/või kohtunike kommentaaridest omal kulul koopiaid.

§29 Sanktsioonid suulise vooru reeglite rikkumisel

Harjutuskohtu võistluse suulise vooru reeglite rikkumisel on sanktsioonideks võistkonna diskvalifitseerimine või punktide mahavõtmine. Karistamise otsustab juhatus või kohus.
Võistkonna diskvalifitseerimine suulises voorus tähendab seda, et võistkond kõrvaldatakse pöördumatult konkurentsist.
Punktide mahavõtmine tähendab seda, et rikkumise avastamise hetkeks kogutud punktisummalt võetakse maha kindlaksmääratud arv punkte.
Sanktsioonid käesoleva reeglistiku või selle Lisa 2 rikkumise eest on alljärgnevad:

  1. Ebaväärikas käitumine – diskvalifikatsioon;
  2. Menetlusreeglite oluline eiramine – diskvalifikatsioon.
  3. Põhjendamatute taotluste esitamine – kuni 20 punkti;
  4. Lugupidamatus kohtu või vastaspoole suhtes – kuni 20 punkti;
  5. Väljamõeldud faktide esitamine – kuni 20 punkti.

§30 Sanktsioonid

 [Kehtetu alates 27.11.2015]

§31 Auhinnad

Eesti harjutuskohtu võistluste võitjavõistkond saab enda valdusesse rändauhinna, mis tuleb juhatusele tagastada hiljemalt võistlustele järgneva aasta 1.veebruariks.
Auhinnalaud komplekteeritakse igal aastal vastavalt võimalustele ja vahenditele.
Eripreemiad saavad parim oraator, kirjalikus voorus enim punkte saanud võistkond, suulises voorus enim punkte saanud võistkond ning sponsorite poolehoiu pälvinud isik(ud).
Juhatusel on õigus määrata ka muid materiaalseid preemiaid ja avaldada moraalset tunnustust silmapaistvatele võistlejatele.

 

LISA 1 KIRJALIKU VOORU ERISÄTTED

  1. Iga võistkond esitab mõlema menetluspoole kirjalikud argumendid. Mõlema menetluspoole kirjalikud argumendid peavad olema vormistatud ühtses vormistamistehnikas.
  2. Kirjalikud argumendid peavad olema esitatud lähtuvalt esindatava poole huvidest ning peavad sisaldama esindaja argumenteeritud seisukohti. Argumentide koostamisel tuleb lähtuda üksnes kaasuses olemasolevatest faktidest.
  3. Kirjalike argumentide struktuur jääb esindaja otsustada ning ei ole jäigalt seotud kehtiva õiguse poolt aktsepteeritud menetlusdokumentide vormiga.
  4. Kohtule on keelatud esitada taotlusi, mida ei ole võistluse olemust arvestades kohtul või vastaspoolel võimalik täita.
  5. Poolel on õigus esitada juhatusele kahe nädala jooksul peale kaasuse kättejagamist küsimusi kaasuse ning menetlusreeglite kohta, millele juhatus vastab mõistliku aja jooksul.
  6. Kirjalike argumentide pikkus ei tohi ületada määra, mille fikseerib igal aastal juhatus, arvestades kaasuse raskusastet ning muid tegureid.
  7. Osalejad peavad kirjalike argumentide vormistamisel lähtuma Tartu Ülikooli õigusteaduskonna juhendist „Üliõpilastöö kirjutamine ja vormistamine“.
  8. Kirjalikud argumendid peavad sisaldama järgmisi osasid, millest igaüks peab olema vormistatud eraldi lehel:
    • tiitelleht;
    • sisukord;
    • lühendite loetelu;
    • argumentide memorandum;
    • argumendid koos põhjendatud seisukohtadega;
    • viited kasutatud materjalidele;
    • selgelt väljendatud taotlus.
  9. Võistkond märgib tiitellehele ainult talle antud tunnusnumbri. Võistkondadel ei ole lubatud viidata tiitellehel ega muude kirjalike argumentide osadel võistkonna muudele andmetele.
  10. Kirjalike argumentide puhul hinnatakse järgmisi aspekte:
    11.1. argumentatsioon – loogiline esitus, argumentide arusaadavus, asjakohasus, tõesus, järelduste asjakohasus ja korrektsus, tähtsamatele probleemidele tähelepanu juhtimine, oskus analüüsida põhiprobleeme ebaolulistele detailidele keskendumata;
    11.2. analüüsi veenvus – argumentide ja järelduste põhjendatus ja usutavus;
    11.3. asjakohaste printsiipide ja normide rakendamine – allikate oskuslik kasutamine ja tõlgendamine, õiguslike printsiipide ja õigusnormide rakendamine faktilistele asjaoludele;
    11.4. semantiline ja süntaktiline korrektsus – korrektne grammatika, juriidiline terminoloogia ja lauseehitus;
    11.5. originaalsus – väidete illustreerimine mõistlike ja huvitavate näidetega, oskus tuua esile uudseid aspekte;
    11.6. struktuur – analüüsi loogiline ja sidus struktuur;
    11.7. materjalide ulatuslikkus ja hulk – allikate hulk, läbitöötatud materjalide oskuslik kasutamine, orienteerumine allikates.

 

LISA 2 SUULISE VOORU ERISÄTTED

  1. Anonüümsuse tagamiseks tähistatakse võistkonnad kirjatähtedega ning erinevate menetluspoolte esindajad vastavalt numbritega 1 ja 2. Nimesildid tähistega saavad võistlejad kätte võistluse toimumise päeval enne istungite algust.
  2. Ühel võistkonnal tuleb suulise vooru algetapil viibida kohtusaalis kaks korda, üks kord ühe menetluspoole ja teine kord teise menetluspoole esindajana.
  3. Istungi pooled määratakse enne istungite algust loosiga.
  4. Istungite ajakavaga (täpne istungite toimumise aeg, koht ja pooled) saavad võistkonnad tutvuda enne istungite algust.
  5. Ühes kohtukoosseisus on vähemalt kolm liiget. Finaalvoorus koosneb kohus kuni üheksast liikmest.
  6. Menetlusvoor toimub alljärgnevalt:
    6.1. kohtusekretär jagab istungipooltele kätte vastaspoole argumentide memorandumi ja võimaldab sellega 20 minuti jooksul tutvuda. Võistkondadel on keelatud mõjuva põhjuseta lahkuda istungisaalist;
    6.2. kohus tuleb saali ning avab istungi;
    6.3. ühe menetluspoole (poole, kes algatas kohtuvaidluse) esindajad (2 inimest) esitavad 16 minuti jooksul vastaspoole argumentide memorandumile omapoolsed argumendid ning vastuväited, kumbki esindaja räägib 8 minutit;
    6.4. teise menetluspoole esindajad (2 inimest) esitavad vastaspoole argumentide memorandumile oma argumendid ja vastuväited samas korras;
    6.5. kohtuasja algatanud menetluspoole ühel esindajal (omal valikul) on õigus küsitleda vastaspoole esindajaid kuni 3 minuti jooksul;
    6.6. teisel menetluspoole ühel esindajal (omal valikul) on õigus küsitleda vastaspoole esindajaid kuni 3 minuti jooksul;
    6.7. kohtuasja algatanud menetluspoole teisel esindajal on õigus küsitleda vastaspoole esindajaid kuni 3 minuti jooksul;
    6.8. teise menetluspoole teisel esindajal on õigus küsitleda vastaspoole esindajaid kuni 3 minuti jooksul;
    6.9. 3 minuti jooksul esitab kohtuasja algatanud menetluspoole üks esindaja (omal valikul) repliigi vastaspoole seisukohtadele;
    6.10. 3 minuti jooksul esitab teise menetluspoole üks esindaja (omal valikul) repliigi kohtuasja algatanud menetluspoole seisukohtadele.
  7. Kohtunikud võivad esitada küsimusi vastavalt oma äranägemisele, sealhulgas küsimustega sekkuda esineja kõnesse. Kohtunike küsimustele tuleb vastata viivitamatult. Küsimuste esitamiseks kulunud aega ei arvestata võistkonnale antud aja hulka, kuid vastamiseks kulunud aeg läheb võistkonna aja sisse.
  8. Kohtuvaidluse ajal on lubatud kasutada abimaterjale.
  9. Vastuväidete esitamisel on pool seotud teise poole argumentidega.
  10. Finaalvoorus on vastamisi suulise vooru kaks parimat võistkonda.
  11. Finaalvoorus on kummalgi poolel repliigi esitamiseks aega kuni 5 minutit.
  12. Suulises voorus hinnatakse eelkõige järgmisi aspekte:
    12.1. vastuväited – vastaspoole väidete ümberlükkamine oma argumentidega, vastaspoole argumentide ja vastuväidete võimalike puuduste esiletoomine ja oskuslik ärakasutamine oma poole huvides;
    12.2. küsimuste esitamine ja küsimustele vastamine – reageerimise kiirus, ladusus, küsitluse juhtimine ja valitsemine, vastuse asjakohasus ja arukus;
    12.3. retoorilised oskused – veenev esitus, oraatorlikud võimed, väitlusoskus, ilmekas kõnelemine;
    12.4. materjalide tundmine – orienteerumine kasutatud allikates, oskuslik viitamine, põhjalik allikate tundmine;
    12.5. semantiline ja süntaktiline korrektsus – korrektne grammatika, juriidiline terminoloogia ja lauseehitus.
    12.6. Finaalvoorus kehtivad kõrgendatud nõudmised.

LISA 3 KIRJALIKU VOORU HINDAMISLEHT (võistlejatel tutvuda ei võimaldata)

LISA 4 SUULISE VOORU HINDAMISLEHT (võistlejatel tutvuda ei võimaldata)

LISA 5 FINAALVOORU HINDAMISLEHT (võistlejatel tutvuda ei võimaldata)

LISA 6 VÕISTKONNA REGISTREERIMISBLANKETT