Riina on 6-kuuse lapse ema. Ta otsustas oma lapsehoolduspuhkuse lõpetada ja tagasi tööle minna. Riina töötab AS-s Ilus Inimene dekoratiivkosmeetika müügiagendina, ta on seal tööl olnud 1,5 aastat (s.h enne lapse sündi ja lapsega kodus 7 kuud). Enamus tema igapäeva tööst seisneb kliendikohtumistes.
Riina teatas tööandjale oma otsusest ette ainult 1 nädal, aga olenemata lühikesest etteteatamisest oli tööandja rõõmuga valmis Riinaga töösuhet jätkama.
Kui Riina tööle saabus, siis teatas ta tööandjale, et jätkab rinnaga toitmist, seega peab tööandja talle võimaldama seaduses ette nähtud aega imetamiseks. Tööandja oli veidi skeptiline, et kuidas see täpselt klientidega kohtumise vahele peaks mahtuma ja soovitas, et äkki soovib Riina ikkagi seni kodus olla kui ta last nii tihti imetab, et seda tuleb tööpäeva kestel teha. Riina sellega ei nõustunud ja asus tööle.
Juba teisel päeval tekkis mure, et tööandja oli Riinale kokku leppinud kohtumise lapse söögi ajal. Riina väitis, et ta oli tööandjale andnud kellaajad, millal ta pause vajab. Tööandjal seda infot ei olnud. Lisaks sellele tekkis küsimus, et kus Riina last imetama peaks, sest tööandjal on avatud kontor ning puhkenurgas toimus pidevalt sagimine. Riina esitas taotluse, et tööandja eraldaks talle sirmiga või muu asjaga eraldatud ruumi. Tööandja sellega ei nõustunud, aga lubas küsimust järgmisel juhtkonna koosolekul arutada.
Järgnevatel nädalatel juhtus tihti seda, et plaanitud kohtumised kestsid kauem ja sellest tulenevalt pidi Riina kohtumiselt varem lahkuma, et lapsele süüa anda. Tööandja tegi talle selles osas korduvalt märkusi ja palus Riinal arvestada ka töökorraldusega. Riina ei saa jätta oma tööülesandeid täitmata ning klienditöö ei saa selle tõttu kannatada, et Riinal laps on. Sirmiga eraldatud ruumi tööandja ei võimaldanud, sest kontoris ei olnud selleks ruumi.
Kolm kuud möödus ja Riina püüdis kohaneda pereelu ja tööelu sobitamisega nii hästi kui võimalik. Vahel tuli varem tööle, et saaks rahulikult päeva keskel oma lapsega koos olla.
Kolmanda kuu palgapäeval märkas Riina kogemata oma meeskolleegi Marko töötasu tõendit. Olenemata sellest, et kolleeg töötas sama töökoormusega, siis oli tema töötasu suurem. Riina läks tööandja juurde selgitust nõudma. Tööandja väitis, et Marko oli töö tegemisel efektiivsem – tema müügitulemused olid suuremad ja klientide arv oli samuti suurem. Lisaks sellele oli Marko toonud ettevõttele juurde palju uusi kliente. Tööandja viitas tööandja töötasu maksmise korrale. Töötasu maksmise korra kohaselt koosneb töötaja töötasu kolmest eraldi komponendist – põhitasu, lisatasu ja boonused.
- Põhitasu on kõigil töötajatel sõltuvuses nende tööstaažist. Kuigi Marko ja Riina olid tööle asunud samal päeval, siis Riina oli vahepeal olnud 7 kuud eemal (1 kuu enne lapse sündi ja 6 kuud peale lapse sündi). Vahepealse aja jooksul oli Marko liikunud edasi järgmise töötasu kategooriasse ja sai põhitasu 600 EUR (võrdluseks Riina sai 500 EUR).
- Lisatasu maksti töötajatele müügitulemustelt. Töötajad said 10% toodete müügist tekkinud kasumist (tööandja arvestas müügihinnast maha toote omahinna ning tööandja poolt määratud püsitasu, mille eest kaeti püsikulusid. Allesjäänud summa oli nn kasum, millest arvestati töötaja lisatasu) Töötajatel oli ise võimalik endale uusi kliente leida ning lisaks sellele määras tööandja töötajate vastutusvaldkonda ettevõtte poole pöördunud kliente. Tööandja väitis, et kuna Riina ei saanud pidevalt kohtumistel osaleda, siis ei olnud talle võimalik ka kliente määrata, mille tõttu oli tema lisatasu väiksem kui Marko oma (Marko sai lisatasu 1000 EUR, Riina sai lisatasu 500 EUR). Lisaks olid osad Riina kliendid ümber määratud teistele klienditeenindajatele, kuna Riina äraolekul pidi ka keegi klientidega tegelema.
- Boonuseid maksis tööandja uute klientide pealt, võttes arvesse kui palju klient tooteid ettevõttelt ostis. Tegemist oli tööandja diskretsiooni otsusega, mille osas ei olnud töötasu maksmise korras seletusi lisatud. Marko oli just leidnud ühe kliendi, kes eelmisel kuul oli teinud väga suure ostu ning tulenevalt sellest maksis tööandja Markole boonust 300 EUR. Riina boonust ei saanud, kuna ta ei olnud ühtegi uut klienti toonud.
Riina leidis, et selline olukord on diskrimineeriv. Lisaks sellele leidis ta, et tööandja rikub töölepingu seadust, kuna tööandja ei taga imetamiseks vajalikke pause ega ka mugavaid tingimusi imetamiseks. Tulenevalt eeltoodust otsustas Riina töölepingu erakorraliselt üles ütelda. Võttes arvesse rikkumise raskust otsustas töötaja lepingu üles ütelda päeva pealt.
Tööandja oli väga šokeeritud. Ta ei osanud seda üldse oodata. Tööandja leidis, et ta ei ole mitte midagi rikkunud. 1 nädal pärast töölepingu lõpetamist sai tööandja teada, et samal ajal, kui Riina oli tema juures töötanud, oli ta olnud müügiagent ka ettevõttes OÜ Kaunis Keha, mis peamiselt tegeles kreemide müügiga, kuid oli sisenemas ka dekoratiivkosmeetika turule. Asjaolu tuli välja seoses sellega, et Riina üks klientidest AS-s Ilus Inimene pöördus e-kirja teel ettevõtte poole ja soovis osta kehakreemi ja puudrit. Esimesele kirjale järgnes kiiresti uus kiri, kus klient ütles, et ta oli segamini ajanud adressaadid ja ta tegelikult soovis hoopis pöörduda Riina poole OÜ-st Kaunis Keha.
Tööandja esitas avalduse kohtusse.
- Tööandja palus tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning tulenevalt asjaolust, et töötaja lahkus päeva pealt mõista välja töötajalt leppetrahv 1 kuu keskmise töötasu suuruses summas. Tulenevalt sellest, et töötaja nii kiiresti lahkus jäid klientide soovid täitmata ja sellega seoses tekkis tööandjale kahju.
- Tööandja palus tuvastada töötaja ärisaladuse hoidmise kohustuse ja konkurentsipiirangu rikkumise ning mõista välja leppetrahv Riina 6 kuu keskmise töötasu suuruses summas.
Töötaja vaidles nõuetele vastu ja ütles, et ta ei ole konkurentsi osutanud, kuna tema tegevus oli seotud kreemide müügiga, mis oli hoopis teistlaadne toode, kui dekoratiivkosmeetika. Lisaks sellele on tema lepingus kokku lepitud leppetrahv ebamõistlikult suur. Lisaks oli töötaja veendunud, et tema lepingu ülesütlemine oli seaduslik.
Riina esitas samuti kohtusse nõude.
- Riina nõudis 6 kuu hüvitist, kuna tema hinnangul olid rikkumised väga ulatuslikud.
- Lisaks sellele esitas ta diskrimineerimisest tuleneva varalise ja moraalse kahju hüvitamise nõude. Kuna tööandja oli kehtestanud diskrimineerivad töötasu tingimused, mis eelistasid meestöötajat, siis oli Riinal jäänud saamata igakuiselt 500 EUR s.t kokku 1500 EUR). Lisaks sellele oli tööandja käitumine tekitanud Riinale hingelisi vaevusi ja sellest tulenevalt soovis Riina saada tööandjalt 5000 EUR.
Tööandja vaidles vastu ja leidis, et oli töötajat igati õiglaselt kohelnud ja diskrimineerimist ei olnud toime pannud. Seega oli lepingu lõpetamine tühine ning kahju ei olnud ka tekkinud.
Riina töölepingus olid sellised sätted:
/…/
8 KONFIDENTSIAALUS JA MITTE-KONKUREERIMINE
8.1 Töötaja mõistab ja nõustub siinkohal, et oma ülesannete täitmise käigus käesoleva Lepingu alusel saab või võib talle teatavaks saada teatud konfidentsiaalne ja intellektuaalset omandit puudutav informatsioon, mis on Tööandjale ja tema äritegevusele oluline. Taolise informatsiooni lubamatu avalikustamine või kuritarvitamine, sealhulgas selle kasutamine enda või konkurentide või kolmandate isikute kasuks võib olla Tööandjale kahjulik ning tekitada Tööandja õigustatud ärihuvidele pöördumatut kahju. Seetõttu nõustub Töötaja käesolevaga teatud konfidentsiaalsuse ja mittekonkureerimise kohustustega.
Konfidentsiaalsus
8.2 Töötaja kohustub hoidma Tööandja äri- ja tootmissaladust (edaspidi nimetatud vastavalt “konfidentsiaalsuskohustus”) käesolevas Lepingus sätestatud viisil. Konfidentsiaalsuskohustust on Töötaja kohustatud järgima kogu Lepingu kehtivuse aja ning tähtajatult peale Lepingu lõpetamist ulatuses, mis on vajalik Tööandja põhjendatud ja seaduslike huvide kaitseks.
8.3 Tööandja äri- ja tootmissaladuseks loetakse Tööandja kasutuses olevat ärialast teavet, mille avaldamine kolmandatele isikutele võib oluliselt kahjustada Tööandja majanduslikult õigustatud huve, samuti teavet, mis ei ole üldiselt kättesaadav, mis ei kuulu avalikustamisele kooskõlas kehtiva seadusandlusega ja mida avaldatakse kolmandatele isikutele vaid konfidentsiaalselt. Tööandja võib äri- ja tootmissaladuste ulatust täpsustada töötaja käsiraamatus või muudes sisereeglites ja –dokumentides.
Mittekonkureerimise kohustus
8.4 Töötaja kohustub mitte osutama Tööandjale konkurentsi, s.h. mitte töötama Tööandja loata viimase konkurentide juures (edaspidi nimetatud “konkurentsikeeld”) käesolevas Lepingus kirjeldatud viisil. Töötajal on kohustus järgida konkurentsikeeldu kogu Lepingu kehtivuse ajal.
8.5 Tööandja konkurendid on kõik Tööandjaga osaliselt või täielikult samal tegevusalal, s.t. kosmeetikatoodete jae- ja hulgimüügiga, tegutsevad äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja muud füüsilised isikud.
8.6 Tööandjale konkurentsi osutamine on töötamine, teenuste osutamine füüsilise isikuna või füüsilisest isikust ettevõtjana või muul viisil tasu eest või tasuta tegutsemine Tööandja konkurendina või Tööandja konkurentide juures või konkurentide kasuks.
8.7 Konkurentsipiirang kehtib konkurentsi osutamisele Eesti territooriumil.
9. VASTUTUS
9.1 Juhul, kui Töötaja lahkub töölt omavoliliselt ilma ette teatamata ilmse kavatsusega Tööandjaga sõlmitud töösuhe lõpetada, võib Tööandja nõuda Töötajalt leppetrahvi maksmist Töötaja 1 (ühe) kuu keskmise töötasu ulatuses.
9.2 Lepingu p.-des 8.2 – 8.7 sätestatud kohustuste rikkumisel Töötaja poolt on Tööandjal õigus nõuda Töötajalt leppetrahvi tasumist Töötaja 6 (kuue) kuu keskmise töötasu suuruses summas iga rikkumise eest. Samuti on Tööandjal õigus nõuda leppetrahviga katmata kahju hüvitamist.
/…/
Väljavõtted töötasu maksmise regulatsioonist:
/…/
1. Käesolev kord laieneb kõigile AS Ilus Inimene töötajatele. Käesolev kord on kehtestatud tööandja direktori käskkirjaga ning on tutvustatud kõigile töötajatele allkirja vastu.
2. Töötaja põhitasu on lepitud kokku töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingus.
3. Tööandjal on õigus töötaja põhitasu vastavalt töötaja staažile muuta. Pärast 1 tööaastat on tööandjal õigus põhitasu tõsta 100 EUR. Pärast 5 aastat töötamist on tööandjal õigus põhitasu tõsta jälle 100 EUR. Tööandjal on õigus ka muudel aegadel vastavalt oma võimalustele töötasu muuta.
/…/
4. Tööandja maksab töötajatele lisaks põhitasule ka lisatasu vastavalt käesolevas juhendis ettenähtud tingimustele.
a. Töötajatel on õigus saada lisatasu 10% endal poolt sõlmitud müügilepingute alusel müüdud toodete müügist tekkinud kasumist (kasum arvutatakse alljärgnevalt: müügihind miinus toote omahind ning tööandja poolt igakuiselt määratav püsitasu).
b. Tööandjal on õigus maksta töötajatele ka boonust uute klientide toomise eest vastavalt sellele kui palju kliendid tööandja tooteid ostavad. Antud boonuse määrab tööandja vastavalt oma äranägemisele.
5. Tööandjal on vastavalt müügitulemustele õigus keelduda igasuguste lisatasude maksmisest töötajatele.