Võistluskaasus 2022

XXV Eesti Harjutuskohtu võistluse kaasus

Rannala küla on tüüpiline Põhja-Eesti rannikul paiknev mereäärne asula. Külas elab aktiivne kohalik kogukond ning seejuures on kohalikud külaelanikud valinud enda seast külavanema, kehtestatud on Rannala küla statuut. Küla püsielanike seas on neid, kelle pered on piirkonnas elanud juba mitmendat põlvkonda. Piirkond on ka populaarne suvituskoht ning paljud pered on rajanud piirkonda enda maakodud ja suvilad.

Rannala külas ja selle lähipiirkonnas on mitmeid loodusväärtusi. Küla piirneb Soome lahega ja mereäärt ilmestavad rannaluited ning seal kasvav männik. Seejuures on mereäärne männik Rannala vallavolikogu 10.10.2007 otsusega kehtestatud Rannala valla üldplaneeringus toodud esile kui eriline loodusväärtus. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt: “Rannala küla mereäärsed luitemetsad on kaitsemetsad ning seal on metsa kasutamine lubatud üksnes seaduses sätestatud viisil.” Kuni 31.12.2008 kehtinud metsaseadus nägi ette, et kaitsemetsades on lubatud teha üksnes neid raieid, mis on lubatud keskkonnaministri määrusega kehtestatud kaitsemetsade majandamise eeskirjaga. Kehtivas seaduses kaitsemetsade regulatsiooni ei sisaldu ja seaduses nimetatud keskkonnaministri 09.03.2007 määrus “Kaitsemetsade majandamise eeskiri ja metsa majandamisel saamata jäänud tulu ning täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamise kord” on tunnistatud kehtetuks. 

Rannala mereäärsed metsad kuuluvad osaliselt üle-euroopalise looduskaitsealade võrgustiku Natura 2000 koosseisu (Ranniku loodusala). Ranniku loodusala on arvatud Natura 2000 võrgustikku loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid: metsastunud luited (2180), läänetaiga ehk vanad loodusmetsad (9010*). Riigisiseselt kuuluvad Rannala mereäärsed metsad Ranniku maastikukaitseala koosseisu, mille kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18.10.2010 määrusega nr 157 “Ranniku maastikukaitseala kaitse-eeskiri”.

  1. Kaitse-eeskirja § 13 kohaselt: “Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.” 
  2. Kaitse-eeskirja § 14 lg 1 kohaselt: “Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.”
  3. Kaitse-eeskirja § 14 lg 2 kohaselt: “Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud lageraie tingimusel, et lageraielangi pindala on kuni 2 hektarit.” 

2021. a augustis ilmus üleriigilises väljaandes “Moodsad ajad” uudislugu, mille kohaselt Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja tehnoloogia visionäär Elmo Lust plaanib Eestisse rajada kõrgtehnoloogilise transpordivahendi “supertoru”. Tegemist on uudse tehnoloogiaga, mis seisneb selles, et reisija astub toru ühest otsast sisse ja tuleb toru teisest otsast välja. Taoline tehnoloogiline lahendus võimaldab inimestel läbida suurte hulkadena ja suurtel kiirustel väga lühikese aja jooksul väga pikki vahemaid. Toru teine ots on plaanide järgi kavandatud Rootsi. “Supertoru” perspektiivne trass läbib Rannala metsa osas, milles see läbib Rannala metsa Ranniku maastikukaitseala piiranguvööndisse jäävas osas.

Uudis võimalikust “megainvesteeringust” võetakse pealinnas ovatsioonide saatel vastu. Projekti tervitab ka Rannala valla vallavanem Olev Tulev oma 15.08.2021 arvamusartiklis väljaandes “Moodsad ajad”, märkides, et: “Tegemist ei ole mitte ainult olulise sündmusega Rannala valla jaoks vaid olulise sündmusega kogu inimkonnale – mitte kunagi varem ei ole olnud võimalust reisida sellistel kiirustel.” Ühtlasi lisab Olev Tulev, et kui Elmo Lust peaks esitama nõuetekohased taotlused ja dokumendid, ei tee Rannala vald omalt poolt takistusi projekti teostamisel.

Kinnistud, kus kasvab mereäärne männik ja kuhu on ettenähtud perspektiivne “supertoru” trassikoridor, kuuluvad piirkonnas tegutsevale metsamajandusega tegelevale ettevõtjale ClimateWarrior OÜ. ClimateWarrior OÜ toetab oma tegevuses innovaatilisi algatusi, sh ka keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid, milleks vaieldamatult on ka “supertoru”. Arvestades, et metsamaterjali turul on hetkel ka viimaste aastate kõrgeimad hinnad, otsustab ClimateWarrior OÜ talle kuuluva metsa maha raiuda. ClimateWarrior OÜ esitab 15.12.2021 metsaraiete teostamiseks Keskkonnaametile metsateatised lageraie teostamiseks ca 6 hektari suurusel alal “supertoru” perspektiivsele trassile ja Ranniku maastikukaitseala piiranguvööndisse jäävatel 5 metsaeraldisel, s.o  ühtekokku esitatakse 5 metsateatist. Metsateatised registreeritakse 15.12.2021 metsaregistris numbritega: 500401220, 500401221, 500401222, 500401223, 500401225. Metsateatise juurde on lisatud Keskkonnaameti põhjendus: “Hoiatus! Tööala võib kattuda kaitstava loodusobjektiga: Ranniku maastikukaitseala. Tööde teostamisel jälgige seadusandlust ja kaitstava loodusobjekti piirjooni. Abi saamiseks võib pöörduda Keskkonnaameti poole.” ClimateWarrior OÜ teavitab peagi algavatest metsaraietest samal päeval ka oma Facebooki lehel: “Keskkonnaamet andis rohelise tule. Alustame peagi metsaraieid Rannala männikus – teeme teed “supertorule” :)!” Postitust kommenteerib järgmisel päeval kohalik keskkonnaaktivist Aksel Rohenäpp, kelle arvates ei tasuks kiirustada ning kaaluda tuleks ka teisi alternatiivseid trassikoridore.

Ilmastikutingimuste tõttu alustatakse raietegevusega poolteist kuud hiljem, s.o 01.02.2022.

Uudis alustatud metsaraietest levib kogukonna ja ka suvitajate seas kulutulena. 03.02.2022 korraldab grupp kohalikke aktiviste aktsiooni “Peatame supertoru, päästame metsa”. Aktsiooni kajastas ka üleriigiline televisioon. Üks aktsiooni eestvedaja Aksel Rohenäpp väljendas otse-eetris pettumust: “Meilt ei ole keegi arvamust küsinud.” Arengutega ei ole sugugi rahul ka Rannala külavanem Taimi Paukson, kes ei jää samuti kommentaaridega kitsiks: “Meist on teerulliga üle sõidetud”.

Taimi Paukson otsustab asja kohtusse viia. Rannala küla statuut näeb ette: “Toetame Rannala küla keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut (p 1)”. “Rannala küla külavanemal on kõik õigused Rannala küla elanike esindamisel Rannala küla statuudis toodud eesmärkide elluviimisel.” Rannala küla statuut on allkirjastatud isikute poolt, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Rannala külas. Taimi Paukson leiab, et metsaraie teostamine sellises ulatuses ei ole kooskõlas Rannala küla arengudokumentidega ja Rannala küla elanike üldiste huvidega, sh toob kaasa väljakujunenud ning harjumuspärase looduskeskkonna olulise muutumise.

07.02.2022 kantakse äriregistrisse Mittetulundusühing Peatame Toru, mille põhikirja p 2 kohaselt: “Mittetulundusühingu eesmärgiks on keskkonnasõbralike transpordiviiside edendamine ning õigusvaidluste pidamine.” Mittetulundusühingu ainsaks liikmeks ning ühtlasi juhatuse liikmeks on Aksel Rohenäpp, kes samuti otsustab asja kohtusse viia.

Kohtusse otsustab pöörduda ka pealinnas elav, kuid suviti tihti Rannala külas puhkav Victoria-Charlene Kuusik. Victoria-Charlene`ile kuulub suvila kolm kilomeetrit Rannala külast eemal. Suvila pärandas Victoria-Charelenele tema vanaisa. Seega on tegemist kohaga, milles Victoria-Charlene perel on põlvkondade ülene suhe. Victoria-Charlene ei ole rahul, et Rannala männik maharaiumisele läheb. Suviti on just rannamännik see koht, kus Victoria-Charlene`le jalutada meeldib. Lageraie võib tuua kaasa erosiooni, mis võib mõjutada oluliselt piirkonna maastikuilmet ning tekitada ühtlasi kahju piirkonna elanike omandile. Samuti võib tekkida täiendav tuulemurru oht ümbritsevates metsades. Lisaks ei ole Victoria-Charlene rahul ka üldiste arengutega metsanduse vallas, kuna iga aasta raiutakse järjest rohkem metsa.

Taimi Paukson Rannala küla külavanemana, Mittetulundusühing Peatame Toru  ja Victoria-Charlene Kuusik otsustasid esitada kohtule ühise kaebuse metsateatistele. Kaebus esitatakse kohtule 16.02.2022.

Kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud, menetlusse võtmise otsustamisel on kohtul tekkinud küsimused mh seoses kaebeõiguse ning kaebuse tähtaegsusega, mistõttu palub kohus kaebajatel esitada kaebuse terviktekst koos asjakohaste põhjendustega ning Keskkonnaametil (vastustaja) vastus kaebusele.

Esitage kirjalike menetlusdokumentidena (eraldi):

 

  • Kaebus koos põhjendustega, miks tuleks kaebajate kaebus metsateatistele rahuldada, sh miks on kaebajatel kaebeõigus, miks on kaebus esitatud tähtaegselt;
  • Keskkonnaameti (vastustaja) vastus kaebusele, sh põhjendused ja vastuväited seoses kaebeõiguse ja kaebuse tähtaegsusega.